Kalev ErmitsFoto: CHRISTOF STACHE
Pyeongchang 2018
15. veebruar 2018, 15:12

ÕL OLÜMPIAL | Kalev Ermits olümpiasõitudest: peab suvel Otepääl kõige järsemad nurgad üles leidma ja rassima hakkama (6)

Pyeongchangis lõppenud meeste laskesuusatamise 20 kilomeetri distantsil sai eestlastest parima koha 25aastane Kalev Ermits, kes lõpetas võistluse kahe möödalasuga 32. kohal. Kuldmedali võitnud norralasele Johannes Thingnes Bö’le kaotas ta 3.39,8.

Ermits tunnistas pärast võistlust, et esimeses ning kolmandas tiirus tehtud eksimused jäävad kripeldama.

„Mõlemas tiirus olid omad vead,“ sõnas ta. „Siin on vaja nulliga lasta, et hea koht saada. Seda enam, et täna sõitsin enda kohta üsna kehvasti.“

Mees ei osanud öelda, miks sõidujõudu täna ei jagunud. Ta oli veidi jõuetu ning ei olnud lihtsalt tema päev. Suuski hindas ta keskmiseks.

Individuaaldistantsid on Ermitsal sel olümpial sõidetud, 10 km sprindi lõpetas ta 36. positsioonil, 12,5 km jälitussõidu 41. kohal. Kuidas ta olümpiaga rahule jäi?

„Rahule ei jäänud ma lamadestiirudega, sprindis üks eksimus, jälituses kaks, siin ka kaks,“ jutustas ta. „Viis tiiru kokku tegin, ühtegi nulli ei saanud. Ei saa rahul olla. Raske öelda, mis see põhjus on. Järelikult jääb mulle see 45 mm diameeter liiga väikeseks.“

Positiivse poole pealt sõnas ta, et ta nägi olümpial ära, mis tema kõige suurem mure on.

„Nägin, et kõige suurem häving tuleb mul järskude nurkade pealt,“ lausus Ermits. „Endale tundub, et olen järskudel nurkadel kohati kõige aeglasem. Laugel maal jõuan lükata, aga järskude peal ei saa üldse suuska libisema. Tehniliselt on midagi valesti. Peab suvel Otepää kandis kõige järsemad nurgad üles leidma ja rassima hakkama.“

Kuidas siit edasi minna?

„Medaliteni on pikk maa nagu tulemused näitavad. Suurest mängust olen kaugel, aga oluliselt lähedamal kui neli aastat tagasi Sotšis, kus lasin samamoodi kaks mööda ja olin 69. Treeneriga alles enne olümpiat istusime maha ja rääkisime tulevikust. Tõdesime, et olen eelmise aasta august välja tulnud ning endise taseme saavutanud. Pidasime plaani, kuidas edasi minna, kuidas areneda. Omavahel öeldes – tean küll, mida tegema peab.“