Eveli Saue: laskesuusatamist on põnev vaadata ka siis, kui meie omad pole telepildis

„Mul on sellest ka piisavalt palju aega möödas ja selle peale ei mõtle ma üldse,“ ütles Saue, kes jõudis omal ajal MK-sarjas viiel korral esikümnesse ning MM-il parimal võistlusel 15. kohale.

See aga ei tähenda, nagu ta oma meelisalast laskesuusatamisest enam ei huvituks. Noor ema üritab nii palju kui võimalik ikkagi Pyeongchangi olümpiavõistlusi jälgida. Mõistagi tunneb Saue heameelt seekordsel olümpial ainsa meie naislaskesuusatajana võistleva Johanna Talihärma sõitude üle. 24-aastane Talihärm on seekordsel olümpial olnud Kristjan Ilvese (kahevõistluse normaalmäe 16. koht) ja Marko Kilbi (suusasprindi 18. koht) järel Eesti parimate sportlaste hulgas. 7,5 kilomeetri sprindis oli ta 22. kohal ja 10 kilomeetri jälitussõidus 26. kohal.

„Oli teada, et Johannal on vastav tase olemas. Lihtsalt küsimus oli selles, kuidas tal õnnestub see realiseerida ja kui palju on teda mõjutanud see, et kõigepealt sõitis ta Ameerikast Euroopasse ja siis Euroopast Aasiasse. Aga tundub, et ta on suurvõistluste tüdruk, sest ka Sotši olümpial tegi ta enda kohta head võistlused (48. koht sprindis ja 55. koht jälitussõidus – toim). Nüüd on ta teinud lihtsalt arenguhüppe. Ka teised eestlased, Kalev Ermits (sprindis 36., jälitussõidus 41.) ja Roland Lessing (sprindis 41., jälitussõidus 53.) on pigem heapoolsed võistlused teinud,“ hindas Saue kolmapäeval. Tänasel 15 kilomeetri distantsil piirdus Johanna Talihärm 50. kohaga. Meie meestest oli tänasel 20 km distantsil parim 32. olnud Kalev Ermits.

Imetleb Fourcade’i

Saue näeb noortes laskesuusatajates Johanna Talihärmas (24), Kalev Ermitsas (25) ja Rene Zahknas (23) potentsiaali tõusta veel paremale tasemele. „Nad peaksid saavutama stabiilsuse. Praegu on meil pigem hooaja peale üksikuid häid tulemusi, aga nad võiksid jõuda tasemele, kus ollakse pidevalt punktikohal ja aeg-ajalt sähvatatakse esikümnesse. See on täiesti reaalne. Kalevil jääb natuke stabiilsuse taha, Rene on eriti sel hooajal veidi hädas sõidupoolega ja Johanna võiks saada stabiilselt MK-sarjas võistelda. Võib-olla siis tekiks stabiilsus. Praegu peab ta vahepeal käima USA-s oma ülikooli esindamas,“ analüüsis Saue. Ta lisas, et ka teised noored naislaskesuusatajad on näidanud sisu. „Nad on Johannast paar aastat nooremad, neil on veel paar aastat aega,“ märkis ta.

Saue tunnistas, et laskesuusatamist on põnev vaadata ka siis, kui Eesti parimad laskesuusatajad päris tipus ei ole ning seetõttu telepilti ei jõua. Mõistagi jälgib ta eriti neid, kellega ise omal ajal konkureeris. „Mul on väga hea meel jälitussõidus pronksi võitnud prantslanna Anaïs Bescondi üle, tema oli sõna otseses mõttes mu konkurent. Meestest elan kaasa jälitussõidus kulla võitnud prantslasele Martin Fourcade’ile (täna jäi ta 20 km distantsil küll medalita – toim). Kui Ole Einar Bjørndalen viis omal ajal laskesuusatamise taseme üles, siis Fourcade omakorda on viinud ala uuele tasemele,“ leidis Saue.

Kas aga sellest kahju ei ole, et kõigi aegade edukaim talisportlane Bjørndalen (olümpiamängudel kaheksa kulda, neli hõbedat ja üks pronks) Pyeongchangi võistlustest eemale jäi? „Nii ja naa. Kui ta oleks olümpial ja saanuks näiteks 20. koha, siis mis see talle juurde oleks andnud? Võib-olla ongi parem, et ta lõpetas olümpiakarjääri tipus olles,“ ütles Saue. Tõsi, Bjørndalen on Pyeongchangis ikkagi kohal, ta töötab nimelt Valgevene koondise treenerina.