Foto: Martin Ahven
Juhtkiri
16. veebruar 2018, 19:03

Juhtkiri | Ebaseaduslik hümn? (29)

Vaevalt jõudis aastavahetuse teleülekandest ärajäänud hümni skandaal talvekülmas pisut jahtuda, kui EKRE torkas oma hümnieelnõuga kepi jälle sipelgapessa. Kui seni oleme üle veerand sajandi ilma hümniseaduseta hakkama saanud, siis millised asjaolud tingivad uue seaduse menetlemist, millega isegi valitsus – ilmselt konjunktuursetel kaalutlustel - nõustus. Tundub ju jabur: kas seaduse puudumine tähendab, et praegu on hümn ebaseaduslik?

Pole mõtet kõike detailideni reguleerida soovides asjatut bürokraatiat juurde toota. Seni pole hümniga kellelgi probleeme olnud, kui EKRE ei pea eelnõu esitamist õigustavaks probleemiks ühes telesaates hümni mängimata jätmist. See, et aegajalt kerkivad arutelud, kas me ei peaks kaaluma hümni väljavahetamist või vähemalt kohendama senise hümni sõnu kaasaegsama suunas on täiesti normaalne ühiskondlik protsess. Ning seda pole mõtet hümni seadusse raiumisega välistada.

Lubades edaspidi hümni laulda vaid seistes, võtaksime kaasalaulmise võimaluse ratastooliinimestelt nagu koheselt tuvastas võrdõigusvolinik. Hümni laulmise lubamine vaid omavalitsusjuhi juuresolekul paneb aga juba nõutult kulme kergitama nagu ka nõue paljastada hümni ajaks pea. Viimane nõue justkui eeldaks, et elementaarne viisakus ja kombed on ühiskonnast sedavõrd kadunud, et vajavad seadusesse kirjutamist. Ja seaduserikkujate suhtes alustab tegevust mütsipolitsei?

Pole mõtet minna millegi kallale, mis toimib iseenesest. Tegelikult viitab ka EKRE ise, et seadus pole kavandatud mitte niivõrd hümni kui sellise poolt, kuivõrd multikultiaktivistide ja rahvusriigi lammutajate vastu.