Ettevõtlusekspert: „Klassikokkutuleku“ kasum tuleb Eesti riigile tagasi maksta (13)

Elari Tamme sõnul tuleb riigi rahaga eesti kultuuri toetavad organisatsioonid ümber korraldada nii, et need tegutseksid mitte annetaja, vaid investorina. 

“Kultuurkapital peaks sisuliselt olema riskikapitalifond, mille tehtud investeeringute eest saab riik vastu osaluse ja võimaluse teenida kasumit. Riigi lisapanus oleks võtta risk, kui film kasumit ei teeni, siis investeeringut tagasi ei nõuta. Samas kui eraettevõtja teenib filmiga miljoni, siis peaks riik sellelt vastavalt oma panusele ka raha tagasi saama. Teenitud vahendid saaks kasutada teiste projektide toetamiseks,” rääkis Tamm.

“Riik maksis 40 protsenti esimese “Klassikokkutuleku” tootmiseelarvest kinni, aga oleme ausad – Taanis väljatöötatud komöödia kohandamine pole Eesti algupärase kultuuri, vaid eraettevõtluse toetamine. See on tegelikult kasum, mida riik maksab “Klassikokkutuleku” tootjatele peale,” ütles ettevõtlusõppejõud.

“Pool aastat tagasi kinodes tuuritanud Läti algupära ja “Klassikokkutulekuga” sarnase kultuurilise väärtusega film “Svingerid” sai rahaliselt hästi hakkama ka ilma riigi toetuseta,” tõi Elari Tamm näite.

“Investeeringuna võiks võtta ka teisi kultuurkapitali rahaeraldusi, näiteks uue raamatu väljaandmist. Täiesti arusaadav, et kõike ei pea riigile ära andma ning kirjanik või produtsent peavad oma töö ja võetud riski eest ka kasumit teenima, aga riik ei peaks seda kasumit ise maksma,” ütles õppejõud.

Praegu linastuvat “Klassikokkutuleku” teist osa toetas Eesti filmi instituut 80 000 ning planeerimisjärgus kolmandale episoodile on juba ette lubatud 70 000 eurot.