ka majade soojustamist.Nüüd peaks iga päeva soojusest 25-50% andma riigile.Suht raske aga pakun välja võimaluse-toas hingad sooja õhku sisse ja riig-ikogus võid selle teise avause kaudu välja lasta
Kuidas saab Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõud nii rumalat juttu ajada. Kõigepealt pean tunnistama, et nimetatud filmi ei ole vaadanud ja ei vaatagi, kuna pe...ga nalja filmid ei ole minu maitse. Mis puutub aga ettevõtlusse ja toetustesse, siis artikli autori loogika järgi tuleks riigil tagasi küsida kõik PRIA, EAS-i, MKM (transpordi dotatsioon) toetused. Need, muuseas on kordades suuemad kogu Kultuuriministeeriumi haldusala eelarvest. Miks ettevõtlust filmi alal ei või toetada (muuseas selleks on isegi olemas EL Komisjoni riigiabi andmise luba) aga praamiliikluses ja seakasvatuses võib? Mis paganama loogika see on? Ja muuseas, kui rääkida kultuurivaldkonnast ja kommertsiaalsest ettevõtlusest, siis tuleks selline USA muusikale lavale tootev üksus nagu Vanemuine ju koheselt sulgeda.
Eestis ei ole praamiliiklus kasumlik äri. Sama asi on ka seakasvatusega - ilma doteerimiseta välja ei vea. Antud film, aga teenib rasvast kasumit. Milleks on suurt kasumit tootvale tootele toetust vaja?
Eestis ei ole filmitootmine ka reeglina kasumlik äri (liiga väike turg). Siin tuleb ka arvestada sellega kui palju läheb maksudeks (20%), kui palju järgi jäänud summast kinole (50%). Seega kui piletitulu on 300 000, siis filmitootja saab sellest parimal juhul 120 000. Mingist kasumist siin esialgu ei ole võimalik üldse rääkida. Keskmiste eesti filmide tootmiseelarved on olnud 400 000 kuni 800 000-ni. Selleks, et nulli jõuda peab kino kassa olema vähemalt 1 200 000 ehk ca 200 000 vaatajat. Mida reeglina ei juhtu. Võrdluseks olgu öeldud, et praami äri pole siin riigis keegi ilma (priske) kasumita ajanud. Või trükkis Leedo kodus raha, sest töötas kahjumiga. EAS geniaalsed toetused (nagu Härma talule) paarisaja milli eest aastas on aga ilmselt meie kõigi elutegevuseks hädavajalikud.
KOMMENTAARID (13)