Foto: Stanislav Moshkov
Juhtkiri
19. veebruar 2018, 17:31

Juhtkiri | Kutsugem gaasikontroll! (16)

Tõsiasi, et me ei tea isegi umbkaudu, kui palju võib Eestis olla kodusid, kus gaasiseade on valesti paigaldatud, samas ruumis pole tagatud piisav ventilatsioon või puudub vingugaasiandur, peaks mõjuma ebameeldiva häiresignaalina. Päästeamet jõuab oludega tutvuma ja elanikke nõustama enamasti alles siis, kui õnnetus on juba juhtunud. Nii ka läinud nädalavahetusel, kui ühest Tallinna kesklinna kodust tuli vingumürgituse saanud nelja-aastane laps haiglasse viia. Saame vaid õnne tänada, et hullem jäi olemata, sest eelmisest aastast teame mitut juhtumit, kus abi saabus liiga hilja.

Kuid miks kuuleme üha uuesti sama stsenaariumi järgi kulgevatest õnnetustest – vannis või duši all tekkinud halb enesetunne, kokkukukkumine, ja ohvriks enamasti lapsed? Pole põhjust arvata, et teadlikult eiratakse seadust, mille järgi peab vingugaasiandur olema igas toas, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, ning et gaasiseadme korrashoiu eest vastutab selle omanik.

Küll tuleb küsida, kas keskmine inimene oskab vingumürgituse suurenenud ohtu seostada kodus omal käel tehtavate pisitöödega, nagu õhku hästi läbilaskva vannitoaukse asendamine uue ja õhukindlaga, ja pakutavate seast valida kindlasti just alles hiljuti Eesti turule jõudnud (ja paraku kallima) niiskuskindla vingugaasianduri. Kortermajade puhul jääb alati küsimus, kas ka naaber gaasiboileri nõuetekohast paigaldamist ja hooldamist sama oluliseks peab. Kahtluste korral tuleb igal juhul kontrollida – selleks tuleb kohale kutsuda pädev tehnik.

Paraku tõendavad ikka veel juhtuvad õnnetused, et ainult üleskutsetest jääb väheks. Päästeamet peaks hakkama tegema pistelisi kontrolle. Pole võimatu, et pärast olukorra kaardistamist selgub, et vingusurmade vältimiseks on vaja luua uus või laiendada olemasolevat toetusmeedet, mis on ette nähtud toimetulekuraskustes perede küttekollete parandamiseks.