Mesimumm mõnusa muminaga möödumas maavaigust
Udukarva unekleidis uduhämu udusammul unelemas
Sooroheline sookonn suvitamas soos, sellest sirisirvikus siristades
Übajões üdisedes ümarmudilad ürglaulu ümisemas
Naksis nisukarva nugised nuuskimas naaritsate nabasid
Naerusilmi nõgeseliblikas nosimas nõgesepiima nõiakütkeid
Imearmsad ilvesekassid imestlemas inimeselooma imekspandavaid imetegusid
Mõlgutamas metsaema muistsete maarjamaallaste mõbusaid mänge
Allikal asjatavaid aule alatasa avasüli avitades
Ahvenale alati andes anni armastada mu sünnimaad.
Sinisilmne siilipoiss
Ehavalgeis Eestimaad
Diskuteerimata delikaatsuses
Astumas arupealsele
Sõgedust silmamata
Iseennast imetlemas
Siilipoisi silmad silmavad
Eelkevade eel esivõimalusel
Elavneva eestluse eoseid
Olenemata olemisest oskamegi
Niisiis nuta või naera,
sedasi see on.
Kõlanud kord Mere suust need sõnad: “Meist igaühest sõltub Eesti püsimine.”
Vaata nii või naa, igate pidi on täiesti jama!