Deivil Tserbi retronurk | Brežnevi kõne ja goooooooool... h*i, štanga! (26)

Päris paljude spordisõprade jaoks algab tegelik taliolümpia jäähokiturniiri avavilega. Isegi Pyeongchangi mängudel, kus tase on tavalisest kesisem, pühendatakse sellele palju tähelepanu. Mu hea kolleeg Peep Pahv elab tavapäraselt kaasa oma lemmikutele – venelastele.

Tuleb tunnistada, et nooruses jälgisin ka ise meie idanaabrite jäähokit mingisuguse sõnul seletamatu huviga. Kesktelevisioon näitas NSV Liidu meistrivõistluste mänge ja loomulikult olin suurepäraselt kursis nii Tšeljabinski Traktori kui ka Voskressenski Himiku võitude ja kaotustega.

Praegu tundub selline maniakaalne huvi endalegi naljakas. Aga toona oli spordil eriline tähendus. Õhtusel ajal nägid ju lustikummutist enamasti uudisteprogrammi Vremja, mis pikenes seoses Leonid Iljitš Brežnevi tervisliku seisundiga. Kui ta oli kokkukukkumise äärel, venis kõne paberilt maha veerimine üsna pikalt. Uudistesaate lõppedes saabus koolilapse uneaeg.

Sestap tundusidki liidukate jäähokimängud põnevad lahingud, neid jälgides võis oma vaba aega rahumeeli surnuks lüüa. Suurturniirid olid aga pidupäevad, mida kesktelevisioon samuti üle kandis.

Tiitlivõistlusi vaatasin mitmel põhjusel: esiteks oli siis tipptasemest parem ülevaade, teiseks püsis lootus, et venelased saavad kelleltki tappa ja kolmandaks pakkus kustumatuid elamusi legendaarne spordireporter Nikolai Ozerov.

Ozerov oli oma valdkonna suurkuju, ent üdini riigitruu. Ükskord läks ta nii hoogu, et teenis eetrikeelu. Ei mäleta enam, mis turniiril parasjagu arveid klaariti, kui Ozerov möirgas talle omaselt: goooooooooool... Ta oli sündmustest pisut ette rutanud, litter tabas posti. Järgnes lühike ja räige resümee: h*i, štanga!

Paljude eestlaste kurvastuseks võitsid venelased peaaegu alati, sest väga kaua seisis nende väravasuul Vladislav Tretjak, kes püüdis või tõrjus peaaegu kõik litrid, ja hiilgavalt mängisid ka ründajad-kaitsjad.

Lootsin alati, et osavad tšehhid suudavad venkudele säru teha, makstes nii kätte 1968. aasta Praha sündmuste eest. 1977. aasta MMil see neil mu suure lemmiku Bohuslav Ebermanni eestvedamisel õnnestuski.

Kuid superüllatuse serveeris 1980. aasta Lake Placidi olümpial üliõpilasmängijatest koostatud USA meeskond, kes alistas suursoosiku NSV Liidu. Vaat see oli sündmus, millest sai hiljem kaua rääkida.