Foto: Aldo Luud
Repliik
20. veebruar 2018, 20:33

Repliik | Eesti vabariigi rahvuskala seadus (16)

Eesti vabariigi rahvuskala on räim. Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on Atlandi heeringa Läänemeres elav alamliik. Ta on enamasti alla 20 cm pikk, meie rahvusvärvides kala, kes on hästi kohastunud vähese ja muutliku soolsusega veega ning seetõttu võime teda kohata peaaegu kõikjal Eesti vabariigi rannikumeres ja territoriaalvetes.

Me oleme tema üle uhked. Räimed hoiduvad parve, kusjuures nooremate kalade parved koonduvad kõrgematesse veekihtidesse, vanemad sügavamatesse.

Talvel ei toitu räimed üldse ja on väheliikuvates tihedates parvedes mitmekümne meetri sügavuses põhja lähedal. Varakevadest sügiseni ujuvad räimed rõõmsalt ringi vaba riigi vabades vetes. 

Räime silguks nimetamine on lubatud. Räime salakaks nimetamine on keelatud. 

Räime söömine on lubatud riiklikel tähtpäevadel, esmaspäevast reedeni ning laupäeval ja pühapäeval. 

Räime soolamine, vürtsitamine ja suitsutamine on lubatud. Räime söömisel, soolamisel, vürtsitamisel ja suitsutamisel ei tohi talle põhjustada asjatuid kannatusi. 

Räime püügilimiidid määrab Eesti vabariigi keskkonnaministeerium. 

Räime söömisel tõustakse püsti, tsiviilisikud paljastavad sealjuures pea ja sõjaväelased tõstavad käe räimega vormimütsi juurde. 

Räime seedimisel järgitakse head tava. 

Suure räime nimetamine nooreks heeringaks on erandjuhul lubatud. Erandeid teeb ja lube väljastab Eesti vabariigi justiitsministeerium. 

Räime halvustamine sõna, teo ja mõttega on keelatud. Eesti vabariigi rahvuskala teotamise eest võetakse vastutusele karistusseadustiku § 245 alusel.