SÕNAKAS NAINE: „Viimse reliikvia“ naispeategelane Agnes, keda kehastas lätlanna Ingrīda Andriņa, kuid kellele andis hääle Mare Garšnek, lasi filmis muuhulgas lendu lause „Meil lobisemise eest palka ei maksta!“, mida kohtab eestlaste suul siiani sageli.Foto: Tallinnfilm
Inimesed
23. veebruar 2018, 00:01

Missugused lendlaused on raamatutest, filmidest, seriaalidest, kõnedest, ajakirjandusest ja lauludestki läbi kümnendite eesti rahva suhu kandunud?

PARIMAD LENDLAUSED: „Meil lobisemise eest palka ei maksta!“ – „Küllap vist!“ (7)

Missugused lendlaused on raamatutest, filmidest, seriaalidest, kõnedest, ajakirjandusest ja lauludestki läbi kümnendite eesti rahva suhu kandunud?

Missugused lendlaused on raamatutest, filmidest, seriaalidest, kõnedest, ajakirjandusest ja lauludestki läbi kümnendite eesti rahva suhu kandunud?

„Lendlaused tekivad üldjuhul kirjaniku või mõne kuulsa avaliku tegelase peas, aga mitte alati. Vladimir Belõid ei tundud enne lauset „Ma ei kommentaari“ mitte keegi,“ nendib keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kui on tutvunud Õhtulehe valikuga eri aegadel ühel või teisel moel eestlaste kõnepruuki jõudnud ütlemistest.

Tartu ülikooli õppejõud Tiit Hennoste: „Millised laused ellu jäävad? Enamasti vajab lendlause selleks võimendit. „Kevade“ paljukasutatud tsitaadid said filmist hoogu juurde. „Siin me oleme“ tsitaadid Smuuli monoloogist „Suvitajad“ läksidki ellu filmi kaudu. „ENSVst“ tuntud „Joppenpuhh“ esineb Ülo Tuuliku vestes „Kuidas kasutada raketipüstolit“ (raamatus „Atlandi kirjad“, 1979). Tuulik omistab selle ühele tegelasele, teisisõnu iseendale.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99