Sakslaste võidupidu. Foto: JUNG YEON-JE
Pyeongchang 2018
21. veebruar 2018, 18:01

ÕHTULEHE HOKINURK | Kuidas see üldse võimalik on? (3)

Saksamaa jäähokikoondis (mitte jalgpalli, - või käsipalli) on olümpiamängude poolfinaalis... See kõlab haiglase sonimisena, aga nii see on. Kuidas on üldse võimalik, et meeskond, kes tõsi küll, oli mõned aastad tagasi koguni ka MM-i finaalis, on sellise mänguga OM-i nelja parema seas.

Niimoodi need asjad siinilmas mõnikord käivad. Rootsi jooksis laulu ja vilega eelmistest vastastest üle, väravavahid tegid üksteise järel nullimänge ja kuldne sära juba sätendas terendavalt kauguses. Aga siis tulid sakslased, istusid seljas nagu vihalehed, võitlesid meeletult, tajusid mingil momendil, et see on see mäng, kus saab võidu võtta ja tegidki seda. Ja veel lisaajal, väga efektselt.

Nelja parema seas on sakslaste vastaseks Kanada, kes saatis pakkima Soome. Piisas vaid ühest tabamusest ja sellele eelnenud soomlaste valest liikumisest ning Maxim Noreau, kellel on muuseas väga kõva vise, litri niigi nukrailmelise Mikko Koskineni võrku saatis. Soomlased tegelikult päris ohtlikuks ei muutunudki. Kanada võidu teeb tähelepanuväärsemaks veel asjaolu, et esipuurivaht Ben Scriveni sai obaduse vastu pead ja tema asemele tuli seni tuimalt pingi peal luuki lükanud Kevin Poulin ning kes sai vägevalt hakkama. Olgu märgitud, et Poulin mängis sel hooajal EBEL-liigas (uurige välja, mis „loom“ see on). Vot sellisel ajal elame.

Venelased... on venelased. Nad tegid norrakatega täpselt seda, mida tahtsid, kõik oli selge juba avakolmandiku järel. Pealevisked olid näiteks 19:2. Siis võtsid vähe kergemalt, aga ega Norral sellepärast elu lahedamaks ei läinud. Suur staar Ilja Kovaltšuk sõnas hiljem küll diplomaatiliselt, et võit tuli päris raskelt. No tuli ta jah... Ajalugu ütleb, et venelased olid viimati olümpia poolfinaalis 2006. aastal.

Venelaste poolfinaalivastane on Tšehhimaa, kes sai USA-st jagu karistusviseteseerias ja täpselt niipalju nad paremad olid ka. Aga oleks võinud minna ja ameeriklastele. Nüüd kukkus ära Granato suur soov venelaste käest revanš võtta. Räägitakse, et hokimeeskonna suurim tugitala on väravavaht ning Pavel Francouz teeb imelist turniiri. Siin aga jälle on selline konks, et mees on juba kolm aastat Tšeljabinski Traktori puurivaht ja venelased teavad ning tunnevad teda. On see pluss või miinus, selgub ülehomme. Pealegi hoiab ta hokikeppi n-ö vales käes – vasakus ja püüab paremaga. Seegi on huvitav moment.

Ei teagi nüüd enam, eelmise ennustusega läks nagu ikka, fifty-sixty. Aga kui juba hoki suurturniir, las siis olla finaalis kanadalased ja venelased!

PS. Kindlasti ei tohi ära unustada naisi! Neljapäeva varahommikul on finaalis USA ja Kanada, noh, nagu ikka. Sellest peaks tulema eepiline lahing. Imelikul kombel on MM-idel USA muudkui kuldasid noppinud, aga olümpial vaid korra – 1998. aastal Naganos. Alagrupis võitis omavahelise mängu Kanada, finaali paneb kinni ... USA.