Kommentaar
21. veebruar 2018, 19:26

Alina Vorontšihhina | Tere päevast, kallid Eesti kodanikud! (3)

Kuni 24. veebruarini ilmuvad Õhtulehes president Kersti Kaljulaidi välja kuulutatud noorte kõnevõistluse „Kirjuta Eestile“ silmapaistvamad tööd.

Tahaksin alustada oma kõnet lihtsa küsimusega. Kui paljud teist on oma elus spikerdanud? Kas või üks kord? Kui paljud teist on oletanud, et teie vastus on õige, kuid ikkagi kirjutasite maha, sest see oli kellegi teise arvamus? Ma esitan teile need küsimused, sest olen ise seda kogenud. Kord küsisin enda käest, miks ma kirjutan maha.Ma teen seda isegi siis, kui olen oma arvamuses kindel.

Mis paneb meid omaenda mõtteid umbusaldama? Kuskohast on pärit meie sisemine hirm? Hirm anda valet vastust. Kas see on ühiskonna surve, mis tuubib meile pähe, et oleme liiga noored või liiga rumalad, ei ole piisavalt kogenud ja peame hoidma kinni üldlevinud arvamusest?

Pole valesid vastuseid

Siis tekkis mul teine küsimus. Kui paljud silmapaistvatest inimestest olid veendunud üldlevinud tõekspidamistes? Kas on esimese lennu teostajad, relatiivsusteooria või interneti leiutaja kuulanud neid, kes väitsid, et see on võimatu? Kindlasti mitte.

Meie mõtted, uskumused ja arvamus on arengu tõukejõud. Selle jõu saavutamiseks peab alustama mõttega, et valesid vastuseid polegi olemas. On vaid need, mis panevad meid oma arvamust ümber hindama. Kui Thomas Edison ei saanud elektripirni 999 korda tööle, küsiti tema käest, kas ka järgmine katse osutub fiaskoks, siis ta vastas: „Ei, siis ma tean 1000 viisi, kuidas elektripirn ei tööta.“

Kool on see koht, kust me peame selle mõtte endaga kaasa võtma, et olla tulevikus õnnelikud ja edukad inimesed, sest me oleme seda väärt. Praegu on eestlased õnneindeksi järgi 66. kohal ja iga kolmas noor kannatab vägivalla all. Tihti on solvangud seotud inimese teistsuguse riietusega, madalamate hinnetega või teistest erineva arvamusega.

See ei tähenda nüüd, et peab ennast muutma. See tähendab vaid seda, et peab oma tõekspidamistes järjekindel olema ja aktsepteerima neid, kes on meist erinevad.

Toetage lähedasi

Aga ka tugevamatel isikutel on vaja toetust. Mõelge oma lähedastele. Küsige perekonnaliikmete ja sõprade käest, kuidas neil päev möödus, kas neid midagi ei häiri. Tihtipeale jäävad probleemid kuulmata. Samuti on tähtis ebameeldivamaidki olukordi arutada, sest see annab turvatunnet ja enesekindlust juurde. Toetage lähedasi isegi siis, kui te nende ideed ei jaga, uskuge nendesse, ja usutera annab hiljem saaki.

Ma südamest soovin, et iga noor või täiskasvanud inimene saaks piisavalt enesekindlust, et oma ideed ellu viia, et unistused saaksid teoks, et meie keskkond toetaks teisitimõtlejaid.

Eesti tulevik ei sõltugi millestki muust kui kodanikuaktiivsusest, sest kui see koht on uuteks ideedeks avatud, „kui me hoiame nõnda ühte“, nagu on lootnud Paul-Eerik Rummo, siis on meie riigil tohutu potentsiaal.

Head Eesti inimesed! Head noored! Ärge spikerdage ei koolitunnis ega ka elus. Saage oma kahed ja õppetunnid. Arutage enda valikuid õpetaja, vanemate ja kogenumatega ning saage uusi, aga kõigepealt oma teadmisi.

Head 100. aastapäeva!