TALIOLÜMPIA LÕPUTU VIRVARR: mis alaga saab Eestis tegelda lepase reega, mis ajab rahakoti hauda? (4)

Haarad puldi, istud tugitooli, vajutad punast nuppu ning telelinale ilmuvad Lõuna-Koreas rassivad maailma parimad taliatleedid. Selline on olnud sohvasportlase viimase pooleteistnädala rutiin. Õhtuleht võttis Pyeongchangi spordialad ette ning uuris, kuidas käituda siis, kui miski neist läbi helendava ekraani nii väga sümpatiseerima hakkab. Kas Eestis saab kõigega tegeleda või peab mõnel juhul kinnisvara müüki panema, kodinad kokku pakkima ning teise riiki kolima? 

Bobisõit, kelgutamine ja skeleton. Kolm ala, mille harrastajad tekitavad esmapilgul kõrvaltvaatajas lihtsa küsimuse – mis paganat neil inimestel viga on? Lasta kummalise masina peal või sees alla jäärennist, kiiruseks 100 ja enamgi kilomeetrit tunnis. Kas see ongi inimese eksistentsi mõte? Olgu, kuidas on. Atraktiivse ja pingelise mäest alla tuhisemisega on parajalt keeruline tegeleda.

Kel tekib tugitoolis istudes isu üks neist atribuutidest endale soetada, peab rahaga sinapeal olema. Tippbobide hinnad algavad umbes 25 000 eurost, algelisema bobi soetamiseks on väidetavalt vaja paar tuhat krõbisevat. Lisame siia ka mõnisada eurot muud varustust (kiiver, kombinesoon jne)