Peaminister Tartus: Me vajame perepoliitika ühiskondliku lepet (12)

Kui varem on peaministrile sageli ette heidetud ilma konkreetse sõnumita kõnelemist, siis seekordne oli läbi komponeeritud ja veenvalt ette kantud, nii et see pälvis Vanemuise kontserdimajja kogunenud tartlastelt täie tähelepanu. Peaministri aasta ühes tähtsamas kõnes said suurema tähelepanu osaks perepoliitika, regionaalne areng, loomulikult julgeolek ja aastapäevale kohaselt tuletas peaminister meelde kõiki neid, kes omas ajas aitasid kaasa Eesti riigi sünnile ja säilimisele.

Perepoliitika kokkulepe

„Kõiki meie poliitikaid peaksime mõõtma laste turvalise ja mitmekülgset arengut võimaldava keskkonna positsioonilt. Iga laps meie riigis peab tundma, et ta on oodatud mitte ainult oma armastavate vanemate, vaid kogu Eesti riigi poolt,“ ütles Ratas.

„Ma tean, millist rõõmu pakub perekonna loomine ja hoidmine,“ jätkas peaminister. „Loomulikult pole riigi roll siinkohal aktiivselt sekkuda, vaid pakkuda noortele peredele vajalikku tuge ja igakülgset kindlustunnet.“

Ratas tsiteeris Tartu ülikooli emeriitprofessorit Ene-Margit Tiitu, kelle sõnul peaks perepoliitika olema erakondadest sõltumatu ning just selles vallas vajab Eesti Ratase sõnul ühiskondlikku kokkulepet.

„See julgustagu meid jätkama just niisugust poliitikat, mis soosib tugevat ja tasakaalus ühiskonda,“ jätkas Ratas. „Regionaalpoliitikat, mis toetab noori peresid mitte ainult linnades, vaid ka maapiirkondades.“

Ratas lisas, et elanikkonna juurdekasvu ja majandusliku arengu eest hoolitsedes ei tohi unustada vanemaid inimesi.

„Igaüks meist väärib kindlust, et riik ja kohalikud omavalitsused väärtustavad meid ka siis, kui tervis vajab enam hoolt,“ sõnas peaminister. „Teadmist, et me ei jää rasketel hetkedel üksinda. Usun, et meie sajandivanune riik on piisavalt tugev, et seda tagada.“

Kaitsevägi pole ainus kaitsja

Eesti NATO liikmelisus ei tähenda ainult turvalist vihmavarju, tegelikult on Eesti osa suurest kaitsesüsteemist koos kohustuste ja vastutusega. Kuid Ratase sõnul ei ole kaitsevägi ainus riigi turvaja: „Turvatunde tagamise töö on tegelikult laiem, hõlmates ka neid, kes kaitsevad meie piiri, tegutsevad tänavatel patrullpolitseinikuna, päästjana õnnetuspaigas või diplomaadina Eestist eemal. See on ka vabatahtlike tänuväärne töö, nagu priitahtlikud pritsimehed, abipolitseinikud või kaitseliitlased.“

„Eesti riigi lugu on olnud üks pidev eneseloomine, mis ei tohi katkeda tänagi, mil meie isamaa on tagasi võidetud pea 27 aastat,“ sõnas Ratas.