Jaan Puidet koondise treeningul.Foto: Martin Ahven
Korvpall
23. veebruar 2018, 09:20

Korvpallikoondislane Puidet tahab „põhjanabalt“ minema: ainus võimalus palli saada, on ise lauast võttes (2)

Samal ajal kui Eesti korvpallikoondis Kreetale jõudis, jäi esmaspäeval meeskonnaga liitunud Jaan Puidet Tallinnasse pisivigastust ravima. Pühapäevases kohtumises Iisraeli vastu on ta ilmselt taas rivis. Õhtuleht uuris, kuidas ääremängijal elu Rootsis sujub.

„Põhjanaba juurest (Östersund, kus Puidet elab asub Rootsi keskosas – J.J) saan Eestisse ära, see on väga hea. Alati on hea meel, kui koondisesse kutsutakse,“ alustas Puidet, kes novembrikuistest mängudest eemale jäi.

Sealjuures pole imestada, et 25aastane mängumees vahepeal koju tahab. Rootsi kõrgliigas Jätmlandi meeskonnas läheb tal juba kolmas aasta. Keskkond meeldib, ent ilmselt pakib ta kevadel ikkagi kohvrid ja otsib endale uue väljakutse.

„Mulle meeldib kindlustunne, sellepärast ka sel aastal sinna jäin,“ avas Puidet tagamaid ning jätkas: „Sel aastal enam lepingut ei pikenda, sest seal liigas on nii kaua mängitud. Kõik tunnevad kõiki.“

Kuhu edasi? „Vaataks lõuna poole – teisele poole minnes oleks ainult Island,“ naeris Puidet, kellel konkreetsed variandid praegu veel puuduvad. „Enne tuleb see hooaeg ära mängida ja vaadata, kuidas läheb. Terve on vaja püsida.“

Positiivse poole pealt toob ta Jämtlandis välja suure publiku huvi. „Kogukond on fantastiline. Igal kodumängul on keskmiselt 1300 inimest. Linnapeal kõik teretavad ja kui lähen kuskile sööma, saan tihtipeale tasuta lõuna. Linn hoiab hästi kokku,“ muljetas Puidet.

Tahaks rohkem visata

Mängulises plaanis õhkuvad koondislasest kahetised tunded. Ühest küljest jaguneb minuteid kuhjaga, teisalt rünnakul võiks koormus suurem olla. Pole midagi parata, peatreeneri mängujoonis on nõnda üles ehitatud.

„Ainuke võimalus, kuidas palli saada on see, et lähed ise võtad lauast,“ teatas Puidet naljaga pooleks. „Visetega (nende saamisega - J.J) pole rahul! Kaheste protsendilt ei saa mulle meeskonnas keegi ligilähedalegi. Eks natuke ajab keema küll. Viskeid tahaks juurde, aga mänguminutite üle viriseda ei saa. Kõik viimased ja tähtsad minutid olen platsil olnud.

Rünnakul sõltub väga palju mängujuhist. Äärtele nii palju palli ei jagu. Mängujuht söödab võimalusel välja, siis teeb ääremängija uue teravuse sisse või viskab. Kuna teine mees on puhtalt viskaja, on minu ülesanne teravust teha.“

Puideti rollist annab hea ülevaate statistika: tema lauapallide arv on sisuliselt võrdne punktidega. „Lauda on lihtne võtta! Vahepeal suutsin ka üle 10 punkti visata. Aga mängujuht vahetus ja see vajab veel harjumist. Laudade poolest olen edetabelites päris ees. Meie pikad ei võta ka nii palju kui mina,“ arutles ta.

Võrreldes 2015. aasta suvega, mil Puidet Maarjamaalt lahuks, on ta enda sõnutsi muutunud palju tasakaalukamaks. „Võin öelda, et (vahelt)lõigata oskan palju paremini. Rootsis tuleb enamik punkte selle pealt. Lauda võtan ka oluliselt paremini,“ kirjeldas ta progressi.

„Kogemusi on ka muidugi rohkem. Olen palju rahulikum. Kaks hooaega oli paras rapsimine, mäng käis üles-alla. Sel hooajal on õnnestunud stabiilselt mängida. Olen igas mängus efektiivsuses poolest meeskonnas paremate seas.“