Venemaa ja Saksamaa pidasid tulise lahingu! Foto: KIM KYUNG-HOON
Pyeongchang 2018
25. veebruar 2018, 15:16

ÕHTULEHE HOKINURK | Superfinaal ikkagi tuli! (5)

Eks see pidigi nii ju minema. Et venelased saavad hokikulla. Aga taevale tänu, et paljudele ootamatult nii kaugele jõudnud sakslased selle neile nii meeletult raskeks tegid. Sensatsioonilisest kullast lahutas neid kõigest „hädised“ 56 sekundit. Aga nagu teinekord öeldakse – elu on karm, kuid lühike...

Panite ikka hästi tähele, mida ma enne olümpiaturniiri algust kirjutasin? Et OM-il hakkavad ilma tegema Nikita Gussev ja Kirill Kaprizov. Ja nii oligi. Alati tuleb targemaid kuulata .... Gussev tõi venelased „rongi alt“ välja ja andis lisaajal Kaprizovile suurepärase söödu. Peterburi SKA mängija Gussev tegi finaalis 2+2 ja Moskva CSKA ründaja Kaprizov 1+3. Nendega koos tõmbas niite ja tegi hullult tööd fenomenaalne Pavel Datsjuk. Omamoodi sümboolne, et paar tundi varem jõudis NHL-is oma esimese „kübaratrikini“ Gussevi endine kolmikukaaslane Jevgeni Dadonov ...

39-aastane Datsjuk tunnistas pärast finaali, et nüüd tal enam unistusi pole, kõik on olemas. Ja ongi! Datsjukist sai läbi aegade 28 mängija ja seitsmes venelane, kes kuulub nüüdsest Triple Gold Clubi. Lisaks olümpiakullale tuli Datsjuk Detroit Red Wingsis Stanley karikavõitjaks 2002. ja 2008. aastal ning võitis MM-kulla 2012. aastal.

Vale mees valiti MVP-ks!

Teadupärast valib suurturniiridel MVP meedia ja olümpial hinnati selleks Ilja Kovaltšuk. Jah, ta on suur mängija ja pool Venemaad ja pool Narvat käib ringi hokisärgis numbriga 17 (see tal SKA-s, praegu polnud koondises Malkinit, seega sai võtta numbri 71), aga MVP – seda mitte. Isegi mitte Kaprizov või Gussev, vaid hoopis Datsjuk oleks pidanud selle saama. See oleks olnud suur kummardus ja au oma karjääri loojangul olevale sportlasele. Aga need ajakirjanikud seal ... Kahju. See meenutab natuke mingit jalgpalli MM-i, kus parimaks valiti Messi, kes polnud siis kindlasti mitte parim.

Sakslased olid tegelikult põrgulikult head, nemad tegid sellest finaalist finaali. Lõpu eel olid venelased suisa paanikas. Natuke rohkem õnne ja mine tea ... Tuleb kindlasti tähele panna, et sisuliselt sama sats sõidab maikuus Taanimaale MM-ile ja tuleb suure huviga oodata, mis siis saama hakkab.

Ehkki mõned mehed neelasid ka pisaraid, muutusid sakslased pärast medalite kaelasaamist kõige õnnelikemaks hõbemedalivõitjateks. Eks nad pigem said aru, et see oli hetkel lagi. 

Sama võib öelda ka Kanada kohta, kes suutis end koguda pärast šokiteraapiat Saksamaa vastu ja jättis lõbusa ja väravaterohke pronksimängu järel tšehhid medalita. Kanada mängijad päästsid, mis päästa andis ja päris pea maas ringi käima ei pea. Medali üle olid tegelikult päris õnnelikud. Mine tea, võib-olla läks mõni sellega koos magama ka.  

Last but not least – ärge pidage olümpiat kuskil ... seal kaugel, kus on kindlasti täitsa elada ja olla, aga hokifinaali ajal on ainult pool halli täis – see võtab sõnatuks. Nii need asjad maailmas tegelikult ei käi.

Olümpiaturniiri võitis meeskond, kellel oligi reaalselt kõige tugevam koosseis, alguses küll ainult paberil ja alustati ootamatu kaotusega, kuid hiljem juba ka jääl. Venemaal tehti selle kulla nimel palehigis tööd mitu aastat. Arusaadav ju ka – mäletate, mis toimus Sotšis? Ja NHL-i bosside otsus, mitte teha pausi ja mitte lubada sealt mängijaid olümpiale, pani venelaste silmad juba kuldselt särama. See tuli ainult ära vormistada ja nad said sellega hakkama. Ei taha siin rahvuslikul pinnal virvendust tekitada, ega midagi, aga ju on lätlased ka rahul. Sest venelaste teine treener ja samuti Läti (ning ka Saksa) kodakondsusega Oleg Znaroki „parem“ käsi on lätlane Harijs Vitolinš.

Samuti on super, et üllatusi tuli ja mitte vähe. Võtkem esmalt Saksamaa edu, siis soomlaste ja rootslaste ning ka kanadalaste põrumine. See lisab elule värve, annab mõtlemisainet ja selle nimel tasub elada.