Niklas Högstedt olümpiamängude lõputseremoonial. (Instagram @niklashogstedt)

Olete kunagi mõelnud, mis tunne on olümpiamängude lõputseremoonial jalutavatel sportlastel? Kas neil külm või soe? Kas nad on seal kohustuslikus korras või vabatahtlikult melu nautimas? See rootslane teab nüüd nendele küsimustele vastuseid. 

32aastane Nikhlas Högstedt suutis kõikidest turvakontrollidest ja -nõuetest hoolimata hiilida Pyeongchangi talimängude lõputseremooniale ning nautis atleetide keskel kogu seda tralli. 

Rootslane asus Pyeongchangi olümpiastaadione ruumides omapäi rändama lihtsal põhjusel - ta soovis olümpiatulest pilti teha. Ja võimalikult head! Nii asuski sihikindel mees ruumist ruumi ekslema. 

"Kohtasin oma teel mitmeid ametnikke ning pärisin kõigilt, kas siit saab olümpiatule lähedale, sest soovin head pilti," sõnas Högsted ajalehele Aftonbladet. "Ühel hetkel jõudis ruumi, kus inimesi oli juba päris vähe. Arvasin, et töötajad saadavad mu siis uksepealt tagasi, kuid nemad osutasid hoopis, et mine sinna."

"Ma pöörasin siis ümber ja jõllitasin läbi klaasukse olümpiasportlasi. Sajad atleedid lihtsalt seisid seal ja suhtlesid omavahel. Mõtlesin, et sinna mind küll ei lasta, kuid samas leidsin, et kui keegi kätt ette ei pane, tasub proovida.

Järgmisel hetkel seisiski rootslane atleetide keskel ja ajas juttu mäesuusakuninganna Lindsey Vonni ja Rootsi curlingumängija Anna Hasselborgiga. 

"Olen idioot kui ei proovi."

Seejärel sähvatas Högstedtil idee koondistega koos lõputseremooniale jalutada. "Keegi ei öelnud midagi," meenutab mees. "Mul polnud ei akrediteeringut, õigeid riideid ega midagi. Samas mõtlesin, et olen idioot, kui ei proovi lõputseremooniale saada. Mitmetel sportlastel olid kaelakaardid samamoodi jopede all peidus ning ühel hetkel see ei tundunudki nii ulmeline."

Mehe enda koondis ütles talle kindla ei, kuid sellest ei lasknud Högstedt ennast heidutada. Ta otsis üles järgmise koondise, kellega ta dress sarnanes ning seal tuldi tema ideega kiiresti kaasa. 



"Ma pidin ennast mõne koondise sekka sokutama. Mu esmane valik oli muidugi Rootsi, kuid nemad polnud asjast huvitatud. Seejärel läksin ühe väikese koondise juurde, kellega mu riided kõige enam ühtisid. Nad olid kohe nõus. "Muidugi võid sa kaasa tulla," sõnasid nad. Hiljem tahtsid paljud neist minuga pilti teha ning ka minu kõrval jalutada. Staadionil hoidsin inimeste keskele, et ükski turvamees minu riietust eristada ei suudaks."

Tagantjärele meenutades leiab rootslane, et tegemist oli korraldajate poolse suure eksimusega. "Selline asi ei tohiks olla võimalik. Väga paljud sportlased olid hämmingus, arvestades seal kasutusel olevaid turvameetmeid. Aga see oli ideaalne lõpp mu reisile ja mälestus kogu eluks," sõnas Högstedt. 

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis