Kergejõustiku sise-MM eestlaste vaatevinklist: kõrged lootused, realistlikud ootused

Balta on kõiki võitnud

31aastane Balta osaleb tasavägises vaatemängus, kus täpseid ennustusi pole mõtet õhku loopida. Naiste kaugushüppe tase on juba aastaid ühtlane ja kõrge, kuid Minskis sündinud Eesti sportlane on tõestanud, et kuulub tippude hulka. Kui meenutada aasta eest Belgradis toimunud sise-EMi, siis seal jagati medalid tulemustega 7.24 (Ivana Španovic), 6.97 (Lorraine Ugen) ja 6.94 (Claudia Salman-Rath). Balta oli 6.79ga viies.

Tänavu pole keegi üle seitsme meetri lennanud, kuid ajalugu näitab, et MMil maagiline piir pigem alistatakse.

Starti tulevate naiste hooaja edetabelit juhib Španovic (6.93, Serbia), järgnevad Katrin Klaubi õpilane Khaddi Sagnia (6.92, Rootsi), Brittney Reese (6.88, USA), Malaika Mihambo (6.72, Saksamaa), Eloyse Lesueur (6.69, Prantsusmaa), Quanesha Burks (6.67, USA), Maina Bekh (6.67, Ukraina) ja Balta (6.63). Kokku osaleb 12 naist ning kõige nõrgem isiklik rekord on ameeriklannal Jasmine Toddil (6.50).

Eesti parima naiskergejõustiklase isiklik rekord on küll 6.87, kuid selle hüppas ta üheksa aastat tagasi, kui Balta krooniti Torinos sisetingimuste Euroopa meistriks. Pärast pole enam medaleid tulnud: 2010. aasta sise-MMil oli ta neljas, sama saatus tabas ka 2016. aasta välitingimuste EMil.

„Pärast Eesti meistrivõistlusi on kõik sujunud plaanipäraselt ja hindan oma praegust seisundit heaks. Oleme treeningutel teatud tehnilistele nüanssidele rõhku pannud, sest oluline on aru saada, mis on valesti ning püüda seda parandada. Tehnilised praagid tuleb eemaldada, siis on kõik hästi,“ selgitas Balta viimastel nädalatel toimunud treeningute sisu. 

Tema treener Andrei Nazarov lisas, et tegelikult on Ksenija kõiki MMil osalevaid naisi võitnud. „Konkurents on väga tugev ja nõrku vastaseid selles nimekirjas ei ole, tase on ühtlaselt kõrge. Ksenija on kõiki osalejaid mingil võistlusel võitnud, aga kõigile ka kaotanud. Raske on midagi ennustada, aga oleme MMiks valmis,“ ütles Nazarov.

Uibo loodab ebaõnne lõppu

Seitsmevõistlusest saab loodetavasti MMi maiuspala. Pärast Ashton Eatoni taandumist võttis ala valitsemise üle prantslane Kevin Mayer, kes tähistas äsja 26. sünnipäeva. Parimas eas sportlane on kümnevõistluses teinud 8834 ja seitsmevõistluses 6479 punkti. Käivad jutud, et tema vorm võib olla koguni nii võimas, et ohtu satub ka Eatoni maailmarekord (6645). Sel aastal uuendas ta isiklikke tippmarke 60 m tõkkejooksus (7,79) ja teivashüppes (5.60). 

Isiklike rekordite võrdluses peaks Mayeri lähimad ohustajad olema hollandlane Eelco Sintnicolaas (6372), ukrainlane Oleksi Kasjanov (6254), ameeriklane Zach Ziemek (6173) ja sakslane Kai Kazmirek (6173).

Hoopis teistsugune pilt tuleb ette aga hooaja tippmarke vaadates. Edetabelit juhib Ziemek 6043 punktiga, järgneb Maicel Uibo (6039). Tõsi, Mayer, Damien Warner ja Kurt Felix pole tänavu veel võistelnud, Lindon Victoril on kirjas aga 2371 punkti. Kaardid on veel rohkem segamini kui naiste kaugushüppes. Kui siia lisada ka seitsmevõistluse kahe võistluspäevaga kaasas käiv üllatuste, katkestamiste ja vigastuste faktor, siis kindlasti ei saa öelda, et Uibo ei võitle medali nimel, loodame vastupidist! Põlva mehe senine tippmark on 6044, aga tema lõplik potentsiaal selles numbris ei kajastu. 

Ookeani taga resideeruv Uibo ise jõudis ilma probleemideta USAst Birminghami, kuid keerulisema retke läbisid tema teibad. Eile päeval tuli siiski rõõmusõnum, et ka kapriissed hüppevahendid jõudsid Inglismaale. 

25aastane sportlane on enda sõnul heas vormis ja kõige suuremat rõõmu valmistab tõsiasi, et praegu puuduvad tõsisemad vigastused. „Ettevalmistus on hästi läinud. Eelmised sisehooajad on kõik päris nutuselt läinud ja põhirõõm tuleb praegu lihtsalt sellest, et olen ühes tükis. Vahelduseks on see ikka väga mõnus seis.“

Motivatsiooni jagub Uibol rohkem kui küllaga. Tema senine parim tiitlivõistluste tulemus pärineb 2015. aasta Pekingi MMilt, kus ta lõpetas kümnendana. Rio olümpial sai Uibo kuulitõukes nulli, mullu katkestas ta vigastuse tõttu nii Belgradi sise-EMi kui Londoni MMi. Sportlikku viha tekitas eelmine aasta temas kindlasti. 

Maicel ei eita kõrgeid ambitsioone: ta tahab võidelda medali eest, alati! „Arvan, et pean asjale niimoodi lähenema. Kui sellised mõtted peast ära lähevad, siis oleks ilmselt aeg karjäär lõpetada. Seni, kuni niimoodi mõtlemisega jätkan, on asjal idee.“

***

Eestlaste ajakava:

Uibo:

Reedel: kell 12.00 60 m, 12.40 kaugushüpe, 14.00 kuulitõuge, 21.45 kõrgushüpe

Laupäev: 12.00 60 m tõkkejooks, 13.05 teivashüpe, 21.50 1000 m

Balta:

Pühapäeval: kell 17.27 naiste kaugushüppe finaal

***

Ksenija Balta

31aastane

Kaugushüppe isiklik rekord 6.87

2006 aasta Göteborgi EMi 23. koht (6.03)

2008 aasta Pekingi OMi 27. koht (6.38)

2009 aasta Torino sise-EMi 1. koht (6.87)

2009 aasta Berliini MMi 8. koht (6.62)

2010 aasta Doha sise-MMi 4. koht (6.63)

2010 aasta Barcelona EMi 16. koht (6.53)

2016 aasta Portlandi sise-MMi 7. koht (6.60)

2016 aasta Amsterdami EMi 4. koht (6.65)

2016 aasta Rio OMi 6. koht (6.79)

2017 aasta Belgradi sise-EMi 5. koht (6.79)

2017 aasta Londoni MMi 25. koht (6.15)

Maicel Uibo

25aastane

Seitsmevõistluse isiklik rekord 6044

2013 aasta Moskva MMi 19. koht (7850)

2015 aasta Pekingi MMi 10. koht (8245)

2016 aasta Rio olümpia 24. koht (7170)

2017 aasta Belgradi sise-EMil katkestas

2017 aasta Londoni MMil katkestas

***

STAARID: kaks maailmarekordimeest

Sise-MM ei too kindlasti kohale kõiki kergejõustikumaailma tippe, kuid stardinimekirjad on siiski vägevad. Toome staaride paraadist välja kaks meest, kellel kindlasti silma peal hoida. 

Christian Coleman (USA, 60 m). Peagi 22. sünnipäeva pidav Atlantas sündinud noormees tutvustas end maailmale suvel, kui lõpetas Londoni MMi 100 m finaali teisena, Justin Gatlini järel, Usain Bolti ees. Pressikonverentsil sai tema näost nii mõndagi välja lugeda: Coleman lihtsalt ei suutnud uskuda, milliste legendide vahele ta end pressis.

Tänaseks on mehe staatus veelgi võimsam, sest veebruaris läbis ta 60 meetrit ajaga 6,34, mis märgib maailmarekordit. Senine tippmark kuulus peaaegu 20 aastat Maurice Greene'i nimele, kes läbis 1998. aasta märtsis sama distantsi 6,39ga.

Enne võistlust ei saa Colemanile siiski kulda kaela riputada, sest konkurendidki on tänavu kiired olnud. Ameeriklasel Ronnie Bakeril on kirjas 6,40 ja hiinlasel Bingtian Sul 6,43. Meeste 60 m sisemaailmameister selgub laupäeval.

Renaud Lavillenie (Prantsusmaa, teivashüpe). Mees, kelle etteasteid lihtsalt peab nägema! Ta pakub alati emotsioone, olgu selleks põrumised või ulmeliste kõrguste ületamised. Sisetingimustes on tegemist kõigi aegage parima mehega, sest 2014. aastal võttis ta oma nimele teivashüppe absoluutse maailmarekordi, ületades 6.16. Välitingimustes kuulub tippmark endiselt Sergei Bubkale (6.14).

31aastane Lavillenie tuleb Birminghami tiitlikaitsjana, kahe aasta eest Portlandis alistas ta kõrguse 6.02. Rio olümpial ja Londoni MMil jäi prantslane aga kullata. 

Lavillenie on tänavu ületanud 5.90 ja sama tulemus on kirjas ka brasiillasel Thiago Braz Da Silval, poolakas Piotr Lisek on sel aastal saanud jagu 5.91st. Meeste teivashüppe sisemaailmameister selgub pühapäeval.

***

15 aastat tagasi: mida suutsid Golberg ja Nool?

Birmingham võõrustas sise-MMi ka 15 aastat tagasi ning Eesti koondis oli ka toona kaheliikmeline: starti läksid sprinter Argo Golberg ja mitmevõistleja Erki Nool.

Samal talvel 60 m Eesti rekordnumbrid 6,71 peale viinud Golberg ei suutnud endast maksimumi välja pigistada ja sai 6,77ga 31.-34. koha. Kripeldama jäi, et aeg 6,73 andnuks koha poolfinaalis. 

«Ei ole rahul, aga mis sa teed,» ütles ta pärast starti Õhtulehele. «Lootsin 6,70 algusse joosta. Midagi justkui viga polnud, ei närveerinud, öösel magasin hästi. Vist kuskil kümnenda meetri juures tekkis halb koht. Aga pean treeneri käest küsima, tema nägi kõrvalt paremini.» 

Maailmameistriks krooniti Justin Gatlin, finaalis jooksis ka soomlane Markus Pöyhönen.

Äsja viirust põdenud Noole osalemine oli pikalt kahtluse all, kuid olümpiavõitja otsustas siiski kõige kiuste starti minna. 60 m läbis ta 7,08ga, oma trumpalal kaugushüppes piirdus mees kõigest 7.38ga. Kuulitõukes sai ta nulli ning Nool otsustas katkestada. «Haigus tuleb tagasi, olen väsinud. Kuulitõuke nulli muidugi viirusega ei vabanda,» rääkis Nool köhatuste saatel.

Maailmameistriks krooniti Tom Pappas, järgnesid Lev Lobodin ja Roman Šebrle.