Sooneutraalsus ja „juudipärasus“: hümnidebatte on peetud kogu aeg (6)

Austria hümn „Land der Berge, Land am Strome“ on seadusega riigi hümniks kinnitatud 1946. aastal. Täpselt pole teada, kes on viisi autor, tükk aega peeti selleks Viini au ja uhkust Mozartit, kuid tänapäeval on Mozarti autorlus kahtluse alla seotud ning autoriks peetakse tõenäolisemalt suhteliselt vähetuntud Johann Holzer. Laulusõnade autor on naisterahvas, Paula von Preradović. Mis puudutab hümni mõnitamist, mille EKRE eelnõu ära keelaks, siis Preradovići enda pojad esitasid hümnist lorilaulu sõnadega versiooni. 2012. aastal muudeti aga hümni sõnu, et see sooneutraalsemaks muuta.

Ka Bulgaaria hümni „Mila Rodino“ sõnu on muudetud, 1990. aasta eel olid hümni topitud Moskvat ülistavad sõnad. 1989. aastal käis riigis arutelu, kas „Mila Rodino“ seega üldse sobib ning ehk peaks hümniks ikkagi mõne muu laulu valima. Siis otsustati aga lihtsalt ebasobivad laused (mida originaalluuletuses nagunii polnud) maha kustutada. Kui „Mila Rodino“ 1964. aastal hümniks sai, oli selle vastu helilooja Petko Stainov, kelle sõnul oli viis  „liiga juudilik“.

Horvaatia hümni sõnad on läbi teinud mitu väikest muudatust: näiteks kunagi hümnis olnud riigi nimi „Hrvatska“ (Horvaatia) on välja vahetatud sõnaga „junačka“ (vapper). Selliseid sõnavahetusi on olnud palju. Samuti on hümni ümber seatud mitmetele koosseisudele, lastekooridest orelini.

Prantslaste „La Marseillaise“ on ehk üks maailma tuntumaid hümniviise. Sellest on popkultuuris saanud vastuhaku ja revolutsiooni sümbol, mida kasutatakse väga sageli sugugi mitte ametlikus kontekstis. „Marseljeesi“ on kasutanud kasutanud biitlid laulus „All You Need Is Love“ ja laulnud tegelased komöödiasarjas „'Allo 'Allo“. (Muide, kes sarja mäletab, siis ehmunud tegelased vahetavad Marseljeesi poole sõna pealt „Deutschlandliedi“ vastu välja, kui natsid kohvikusse sisse marsivad.)

1992. aastal käis aktiivne debatt „Marseljeesi“ sõnade muutmise üle. Mõnede, sealhulgas presidendi abikaasa Danielle Mitterandi meelest, olid sõjaka laulu sõnad liiga agressiivsed ning verejanulised ja võõravaenulikud. „No kuidas me olümpiastaadionil rahvast „relvadele“ kutsume?“ imestas üks hümnimuutmise pooldaja.

Ameerika Ühendriikide „The Star-Spangled Banner“ on üle elanud mitmeid omapäraseid esitusi ja koosseise. Samuti on hümniga seotud kombestik muutunud. Seaduses on läbi aegade nõutud erinevaid variante: seda, et vormikandjad annaksid au, et inimesed seisaksid näoga muusikute suunas, et käe asetaksid südamele vaid naised. Erinevad seadusemuudatused on ka täpsustanud, kas ühe või teise žesti tegemiseks peab hümni esitamise ajal nähtaval kohal olema ka Ameerika lipp.

Pärast 11. septembri terrorirünnakuid on ameeriklastel kombeks hümni mängimise ajal seista, käsi südamel. Kuid see pole tegelikult seadusega kohustuslik. Ühegi hümniga seotud kombe eiramine ei ole seadusega karistatav, sest läheks vastuollu sõna- ja usuvabadusega. 2016. aastast on terava arutelu all mõnede mustanahaliste sportlaste otsus hümni ajal põlvitada, mitte seista. See ei ole aga protest hümni kui sellise, vaid hoopis politseivägivalla vastu. 2017. aastal tegi üks kodanikuaktivist ettepaneku „The Star-Spangled Banner“ mõne teise lauluga välja vahetada, sest laulu kolmandas, väga harva esitatavas salmis mainitakse orja.