Juba uksel kurdan kaelavalu ja seljahädasid, terapeut Priit Ailt teab, et põhjusi võib olla mitmeid: halb rüht, lülisamba eripärad, liigeste liikuvushäired, pehme koe venitused või rebendid, vale liigutusmuster raskuste tõstmisel või kandmisel ja viimaks see paratamatu pahategija: pikaajaline staatiline pinge istudes või seistes.
Käed külge!
Terapeut laseb mul alustuseks sirutada-painutada. Esmalt hindabki ta liigeste liikuvust ja lihasjõudu, tuvastab valu- ja ebamugavustsoonid, liikuvusulatuse – ning lööb siis käed külge! Manuaalteraapiat kasutab Priit pehmete kudede ja liigeseliikuvuse parandamiseks. See ergutab vereringet ja ainevahetust ning tasakaalustab häired skeletilihastes, toob lõõgastust ja vabastab valust. Tõepoolest, jõud tuleb käsivarde tagasi ja pinge kaelas väheneb!
Millal sobib füsioteraapia tavalisele inimesele ja millal tippsportlasele, küsin triatloniga tegelevalt Priidult. “Tavainimene ja sportlane on tegelikult sarnased. Kui töökoormus on suur ja tunned, et iseseisvalt enam ära ei taastu, ei tööta keha enam tasakaalus ja siis oleks viimane aeg end korrigeerima tulla,” vastab Priit. Ta lisab, et periooditi on töökoormuse taluvus erinev. “Põhjamaa inimene tunneb suuremat koormust just suurte kliimamuutuste ajal. Eriti sügisel-talvel on palju suurenenud lihaspinge ja stressiga kliente.” Füsioterapeudi abi on sageli vaja pärast operatsioone ja traumast taastumisel, Priidu kogemustepagasis on kõige rohkem selja-, põlve-, õla- ja hüppeliigese traumade teraapiat. Levinud on sidemete, kõõluste ja lihaste rebendid, mis tekivad valest liigutusmustrist, nõrgenenud refleksidest, kehvast lihashooldusest või ülekoormusest.
Mõnigi kord lahkuvad kliendid kabinetist mitme paberilehega, millel harjutused iseseisvaks ravitreeninguks. Kuidas Priit aga inimeste aitamise kauni ametini jõudis? “Tõuke andis oma kogemus. Kui hakkasin triatloniga tegelema, murdsin mitmest kohast sõrme- ja labakäeluud. Käsi läks pikaks ajaks kipsi ja kui kips eemaldati, oli käe funktsioon tõsiselt piiratud. Tookord polnud taastusravi kuskilt võtta, seega pidin ise sellega toime tulema.”
Eneseabi
Venitused aitavad leevendada kontoritöötajate staatilisest pingest tulenevat õla- ja kaelavalu. Rinnalihaste venituseks toeta käega vastu seina ja suru venitatavat õlga ettepoole. Kaelavenituseks lase üks käsi küljele rippu ja teise käega tõmba pead õla suunas.
Asendravivõtetest on hea selililamang, rullikeeratud padi või tekk abaluude vahel ja käed mõlemale poole täisnurga all välja sirutatud, peopesad ettepoole. See sirutab selga, lõõgastab õlavöödet ja kaela. Tee kontoritöös rohkem pause ja proovi töö ajal hoida aktiivsemat rühti. Selgroo ja liigeste nagisemise vastu joo päevas 1,5 liitrit vett, tarbi oomega-3-rasvhappeid ja glükoosamiini.
Kes on füsioterapeut?
Füsioterapeut on erialahariduse ja litsentsiga spetsialist, kes hindab kehalisi funktsioone ja kiirendab taastumist. Ta mõjutab keha käelise tegevuse, harjutuste ja mitmesuguste füüsikaliste võimaluste abil. Samuti kohandab füsioterapeut abivahendeid ja annab nõu elukvaliteedi parandamiseks ja säilitamiseks.
Hästi alluvad füsioteraapiale lülisambaprobleemid, seljavalud, rühivead, peavalud, üla- ja alajäsemete probleemid: õlavalud (“külmunud õlg”), “tennisisti küünarvars”, puusa-, põlve- ja kannavalud ning tursed, spordivigastused ja traumad, reumaatilised haigused, neuroloogilised taastusravi vajavad haigused (nt insult).
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2013. aasta aprillikuu ajakirjas.
Kommentaarid (0)