Kas keegi on kunagi sättinud end mõnusalt televiisori taha talisporti nautima ning ühel hetkel märganud, et islandlane sekkub kõrgesse mängu? Mõelge hetk. Võistlusi on lademetes, aga ega sellist situatsiooni ei meenu. Kujutelmas tundub Island kui ideaalne riik, kust võiks sirguda häid suusatajaid, uisutajaid ja kelgutajaid. Aga neid ei ole kunagi olnud.

Island on alates 1948. aastast osalenud 19 taliolümpiamängudel (vahele jäi Sapporo 1972) ning saatnud selle üüratu aja jooksul võistlustulle vaid 75 sportlast (seda kõigest kolmel alal: mäesuusatamine, murdmaasuusatamine ning suusahüpped) ehk keskmiselt 4,2 mängude kohta. Võrdluseks: Eesti näitajaks on 19,3. Kolmveerandsada jäise saareriigi atleeti on kamba peale tagasi vulkaanide keskele toonud 0 medalit. Kummaline. Eriti kui arvestada, et Põhjamaad ning talisport on tihti peaaegu sünonüümideks. Miks ei ole islandlastel talispordis laineid löövaid Gunnarssone? 

Ilm