GRAAFIK | Eesti on üks kõrgeima palgavaesusega riike Euroopa Liidus (142)

Vaesusohus elavateks inimesteks loetakse neid, kes elavad vaesuspiiril majapidamistes, kus sissetulek moodustab vähem kui 60 protsenti mediaansissetulekust.

Hiljutise uuringu järgi saab väita, et Eesti on üks suurema palgavaesuse tasemega riike Euroopa Liidus. Eesti olukord käesoleval teemal on kehvem kui Lätis ja Leedus.

Soomes on palgavaeseid kõige vähem – vaid 3,1 protsenti töölkäijatest. Eestis on vastav number kolm korda suurem – 9,6 protsenti. 

Sarnaselt Soomele on Euroopa Liidus vähem palgavaeseid Tšehhis, Belgias, Iirimaal ja Taanis. Palgavaeseid on lisaks Rumeeniale palju ka Kreekas, Hispaanias ja Itaalias. Üllatuslikult võib samast tulbast leida ka Luksemburgi, mille palgavaesust saa põhjendada sellega, et seal töötab palju madalapalgalisi immigrante, peamiselt portugallasi.

Uuring viidi läbi 2016. aastal. Viimane enne seda tehti 2010. aastal ja võrreldes eelmisega on olukord kõige rohkem halvenenud Ungaris ja paranenud Leedus.

Uuringu andmed avaldas Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat, mis vastutab kvaliteetse Euroopa statistika ja näitajate avaldamise eest, mis võimaldavad riike ja piirkondi võrrelda.

Vaesuse määr väheneb, ühe tegurina tuuakse välja ka tulumaksu süsteemi muudatust

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar selgitas Õhtulehele, et ehkki töötamine vähendab vaesusesse langemise riski, ei kindlusta töökoha olemasolu automaatselt rahuldavat toimetulekut. 

Töötavate inimeste vaesus ehk palgavaesus on individuaalne, kuid samas sõltub leibkonna sissetulekust, koosseisust ja leibkonnaliikmete tööintensiivsusest.

Töötavate inimeste vaesus sõltub ka erinevatest omavahel seotud faktoritest nagu näiteks individuaalsed tegurid (madal haridus/oskused, sugu ja vanus), leibkonnast tulenevad tegurid (koosseis, tööintensiivsus leibkonnas ja laste olemasolu), institutsionaalsed faktorid (töölepingu tüüp ja pikkus, miinimumpalk, maksusüsteem ja maksusoodustused, teenuste kättesaadavus), töötamisega seotud seadusandlus, samuti ka majanduse ja tööturu struktuur. 

Madalama sissetulekuga inimeste majandusliku toimetuleku hindamiseks kasutatakse Eestis peamiselt kahte indikaatorit: absoluutse ja suhtelise vaesuse näitajat.

Absoluutse vaesuse piir määrab ära madalama sissetulekutaseme, mis võimaldab inimestel toime tulla konkreetses keskkonnas. Suhteline vaesus näitab sissetuleku jaotumise ebaühtlust väiksema sissetulekuga elanike seas. 

Eurostati andmetel ongi Eesti suhtelise vaesuse määr töötavate inimeste seas 9,6%.

Heaolu arengukavas 2016-2023 on prognoositud, et absoluutse vaesuse määr töötavate inimeste seas väheneb 2023. aastaks 1%-ni ja selles on arvestatud ühe tegurina ka tulumaksu süsteemi muudatusi.