Jalgpallist ja korvpallist loobunud Karel Tilga: tulemused näitavad, et olen kergejõustiku jaoks loodud (1)
Spordisõpradele tutvustas pikakasvuline noormees end mullu suvel, kui naasis U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustelt 8002 punkti ja pronksmedaliga. Hõbedale kerkis ea- ja võitluskaaslane Johannes Erm. Tilga puhul on eriti märkimisväärne, et esimest korda läks ta kergejõustikutrenni 16aastaselt. Nüüd on ta jõudnud tasemele, mis lubab unistada ka meeste vahenditega 8000 punktist ja suvisele Berliini EMile pääsemisest.
Kareli omapärane sporditee algas juba varajases eas Pukas, kus ta üles kasvas ning kuni kaheksanda klassini koolis käis. Nagu ta ütleb: suurt muud polnudki väikeses alevikus teha, kui õues olla. Poiss tegeles kõikvõimalike spordialadega, mida külaelu võimaldas. Põhiline aur läks jalgpallile – Tilga kuulus FC Elva noortesüsteemi.
„Mängisin keskkaitsjana. Olin pikem, kiirem ja tugevam kui eakaaslased. Tehniliselt pole ma kunagi eriti osav olnud, seega poolkaitsesse ega ründesse ma ei kippunud. Trumbiks olid peapallid – minust üle ega ümber naljalt ei saadud,“ meenutab Karel.
„Tegelikult mängisin jalgpalli üsna korralikul tasemel. Ühel hetkel olin isegi U15 või U16 koondise kandidaat, kuid kannavigastuse tõttu tekkis jalgpallist pooleaastane paus. Tahtmine kadus ära ja läksin muude spordialade peale üle.“
Ometi ei jõudnud kaheksanda klassi järel Tartusse kolinud Tilga kohe kergejõustiku juurde. Enne tuli proovida korvpalli! „Mäletan, kui kuulusin Valga meeskonda ja mängisime väga tugeva Erkmaa korvpallikooli vastu. Kaotasime umbes 25:185, aga nende peatreener märkas, et olin oma tiimikaaslastest pea jagu pikem ja ta kutsus mind enda juurde trenni. Pool aastat mängisin Erkmaaga, kuid siis tuli juba kergejõustik.“
Tagantjärele ei kahetse Tilga midagi. „Tulemused näitavad, et olen kergejõustiku jaoks loodud – füüsilised parameetrid on päris head. Kergejõustik on kõige puhtam spordiala, kus loeb peamiselt füüsiline võimekus,“ arutleb ta. „Võimalik, et varem kergejõustiku juurde jõudnuna oleksin tänaseks sellest juba väsinud. Praegu naudin igat treeningut täiega.“
Talvel püstitas Karel hulga isiklikke tippmarke ja seitsmevõistluses sai ta meeste vahenditega kirja 5789 punkti. Areng on olnud võimas, kuid sportlane annab endale aru, et lõputult see ei jätku. „Seni olen arenenud 800-1000 punkti aastas, kuid praeguse taseme juures päris nii enam ei saa. Panen endale reaalseid ootusi ja eesmärke – tahan pääseda EMile, kuid koondisesse tuleb väga tihe rebimine. Usun, et omad võimalused on ka minul.“
Berliini EMi norm on küll 7850 punkti, kuid Eestist pääseb võistlema vaid kolm meest. Potentsiaalseid normitäitjaid on umbes kaheksa ringis, seega hakkavad mehed omavahel maid jagama – Berliini sõidavad kolm koduse edetabeli paremat!
Tilga alustab hooaega Götzises ja teise EMile eelneva kümnevõistluse plaanib ta teha kas Soome-Rootsi maavõistlusel kuskil mujal. Götzises peaks kindlalt startima ka Maicel Uibo ja Janek Õiglane. Võimalik, et Eesti esindus kasvab veelgi.
Kui seni on Tilga treeninud Tartus Jaan Tiitsaare käe all, siis sügisest võib temast saada USAs asuva Georgia ülikooli kergejõustikutiimi liige. Eelkokkulepe on olemas, kuid lõplikku jah-sõna pole Karel öelnud. Sealse treeneri Petros Kyprianou käe all on olümpiale jõudnud Uibo ja Karl Robert Saluri, alates sellest hooajast treenib tema juures ka Erm.
USAs on kümneid väga heal tasemel ülikoole, kuid kõik liituvad ikkagi Georgiaga. Millega Küproselt pärit treener eestlasi enda juurde meelitab? „Ta on ennast tõestanud. Uibo ja Saluri on seal kõrgele tasemele jõudnud, Erm on lühikese ajaga palju arenenud. Kõige suuremaks müügiartikliks ongi faktid,“ ütleb Tilga.
Ermi treener Holger Peel tunnistas avalikult, ei soovitanud oma hoolealusel USAsse kolida. Kuidas suhtuks minekusse Tilga juhendaja Tiitsaar? „Eks ta oleks ikka kurb, kui peaksin mineku kasuks otsustama. Samas ütles ta, et tema töö on tegelikult tehtud – Jaan tõi mind kümnevõistluse juurde ja seda ei saa keegi temalt ära võtta. Olen talle väga tänulik.“
***
Kolm aasta tagasi: teivashüppe rekord heal juhul 3 meetrit
Hilises heas mitmevõistluse juurde jõudnud sportlaste suurimaks väljakutseks on tihtipeale teivashüppe tehnika õppimine. Karel Tilga tunnistas, et kolm aastat tagasi ületas ta heal juhul kolm meetrit, nüüd on rekord juba 4.62.
Tulemused hakkasid hüppeliselt paranema, kui Karel alustas koostööd Rein Sokuga. „Ta on väga hea treener, kes oskab tehnika juppideks lahti võtta. Alustasin nagu 12aastane jõnglane, kes õppis alles teibaga jooksma. Hiljem õppisin teivast auku panema. Sain tema käe all põhiteadmised paremini selgeks.“
***
Järelkasvutiimis kolm mitmevõistlejat
Eesti Kergejõustikuliit esitles eile Utilitas järelkasvutiimi (pildil) 2018. aasta koosseisu. Lisaks Karel Tilgale kuuluvad tiimi veel kaks mitmevõistlejat: Taavi Tšernjavski ja Risto Lillemets. 135eurose kuutoetuse teenisid selleks aastaks veel vasaraheitja Anna Maria Orel ja sprinterid Tony Nõu ning Õilme Võro. Noorsportlaste mentoriks on olümpiavõitja Gerd Kanter.
Kommentaarid