Eestis saab praktiliselt iga päev mõni inimene karistada narkootikumide käitlemise eest, kuid hoopis haruldasemad on lood, kus kokku viiakse diiler ja konkreetne surmajuhtum.
Mullu 28. juuli õhtul kella 21 ajal müüs Aleksandr Jegorov (36) Narvas Daumani tänaval viie euro eest fooliumvoldiku, kus oli vähemalt kaks doosi amfetamiini. Temalt uimastit soetanud sõltlane suri aga hiljem oma kodus üledoosi tagajärjel. Hukkunu verest leiti nii amfetamiini kui ka alkoholi.
Viru maakohus mõistis Jegorovi veebruari lõpus süüdi väikese koguse narkootilise aine käitlemise eest ja karistas teda kokkuleppemenetluses aastase vangistusega. Koos varasema karistusega tuli kokku kaks aastat vangistust, mis asendati 720 tunni üldkasuliku tööga.
Lugeja võib küsida, et miks on karistus just selline, nagu ta on? Inimene on ju ikkagi surnud.
Eestis on narkokuritegude karistused üldiselt võrreldavad vägivallakuritegude karistustega või on koguni rangemad. Juriidiliselt võiks antud juhul kõne alla tulla ettevaatamatusest surma põhjustamine – aine tarvitaja manustas seda endale ise ja pidi riske ette nägema. Väikese koguse narkootikumide käitlemise või ettevaatamatusest surma põhjustamise eest lubab seadus karistada ühtemoodi kuni kolme-aastase vangistusega.
Suure koguse narkootikumide käitlemise eest saab kohus mõista kuni kümne- või 15-aastase vangistuse, sarnaselt tapmisega. Enamik Eestis registreeritud narkokuritegusid läheb just selle paragrahvi alla. Mõrva või suure varalise kasu saamiseks mõeldud narkoäri eest näeb seadus ette kuni 20-aastase või eluaegse vangistuse.
Turule tungisid ohtlikud ained
„Kuna eelmisel aastal registreeriti Ida-Virumaal märkimisväärselt palju narkosurmasid, otsustati probleemile läheneda süsteemselt,” selgitab Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur. „Eesmärk oli tuvastada surnud narkomaanide tutvusringkond ning leida diilereid, kes müüsid ohvritele kanget narkootikumi, mille tarvitamise tagajärjel nad surid.”
Ida prefekti Tarvo Kruubi sõnul näitasid üle-eelmise aasta lõpus laekunud mitmed järjestikkused teated üledoosisurmadest, et turul on väga ohtlik aine. „Üsna pea sai meile selgeks, et levimas on uus ja kangem aine, karfentanüül, mis on fentanüülist ligi sada korda kangem,” kirjeldab prefekt.
Nende uimastite toime on väga tugev ning erinevates partiides saadud aine kangus ja dooside suurused on kõikuvad. Seetõttu põhjustab valesti arvestatud doos tihtipeale tarvitaja surma.
„Sellest tulenevalt otsustasime, et narkosurmad ja narkootikumide levitamine vajavad varasemast tunduvalt resoluutsemat reageerimist,” märgib Kruup. „Üks meie põhilistest eesmärkidest on jõuda läbi tarvitajate ka levitajateni. Diilerite tabamine ja seeläbi aine leviku piiramine aitab meil päästa inimelusid. Me anname endast kõik, et narkoturul oleks minimaalselt pakkumisi ja narkootikumide turustamine oleks võimalikult keeruline."
Kommentaarid