Deivil Tserp | Käre treener – mõista või hukka mõista? (11)

Ala oli sootuks teine, aga kuulge äkki aitab sellest noorsportlase vatiteki sees hoidmisest? Kui laps või lapsevanem on valinud omale või oma lapsele ala, milles ta on üle keskmise edukas ja noorsportlane soovib võistelda/esineda spordiklubi eest, siis on treeneril absoluutselt õigus kritiseerida puudujääke ja see peabki nii olema, sest kust tuleb see areng, kui treener ütleb pärast igat kaotatud matši vms, et noh olid tubli, järgmine kord ehk läheb paremini. Ja siis me imestame, miks meil ei ole tippspordis enam häid tulemusi ja sportlasi. Kehalises kasvatuses ka enam ei ole tulemus oluline vaid on oma võimetele vastav sooritus, no mida kuradit. Omal ajal (praeguseks olen 30-aastane), kui olin enda arvates väga heas vormis, ei suutnud ma kuuperitesti (nõuka standardi järgi) pea kunagi viiele joosta (kahjuks lõppes see pull ära 8-nda klassi järel), aga just see motiveeris mind enam, et ma pean veel rohkem pingutama. Või spordiala millega ma tegelesin, treener kogu aeg otsis vigu, mida parandada. Oli ka kaal hästi oluline ja mulle ütles treener konkreetselt, et on vaja 3-4 kilo alla võtta, muidu ei ole kiirust, andis soovitusliku toidumenüü, lisan veel, et enne kui sportlasteekonda alustasin olin ma üsna tugevas ülekaalus, kuid pidev treenimine, sportlasele vastav õige toitumine viis kaalu väga kiiresti ideaalkaalu lähedale. Eks iga treener väljendab end isemoodi, aga kõigi treenerite eesmärgiks on vormida oma hoolealusest tipp, olgu see 8-, 10-, 12- või 20-aastane. Lisan veel, et olen lapsevanem oma tütrele ja ausalt, kui ta valib endale mingi spordiala, milles ta on sportlasestaatuses (igal spordialal on nö harrastusgrupp ja spordigrupp), siis sellist "emme-tissi-alla" käitumist ma ei tolereeri- ise tegid valiku, analüüsi oma vigu, paranda ja ürita teha paremini- ei pruugi kohe õnnestuda, aga kuniks sa proovid/tahad/üritad, seni on lootust edu saavutada ja lapsevanema koht siin on lapsele lisatuge(motivatsiooni) pakkuda, kuna lapsed üldiselt elavad ebaõnnestumisi raskelt üle, kuid see ei tähenda, et hakkame rääkima, kui ilus ja super kõik ikka on, räägi oma lapsega läbi, mida treener kritiseeris ja uuri, mis on võimalikud lahendused, et likvideerida neid puudusi. Kui sulle, lapsevanemana, ei sobi treenerimetoodika ja ka lapsele ei sobi, otsi uus treener, aga ära mine kurat meediasse kaagutama!

Nelis sõimab ka võõraid lapsi kui need tema õpilastega vehklevad.Sellele ei tohiks olla mingit õigustust.Või peab autori arvates lapse mõne teise spordiala trenni panema,et ta traumat ei saaks?

Autor, kes on see "Eesti üks kuulsamaid epeevehklejaid". Hirmustad??? Мilets argpüks

Minuteada nõuti veel mõned aastad tagasi õpetajatelt, treeneritelt töötamiseks lastega tervisetõendit ja ainuke asi mida kontrolliti selle saamiseks oli kopsuröntgen, see kas persoonil katus sõidab ja on ebastabiilse närvisüsteemiga ei huvita kedagi.Tulemus "seewaldid" lapsi juhendamas koos tagajärgedega.

Arvata on et ajakirjanik on saanud treeneri käest sõimata ja seepärast kirjutabki nii.

Kas perevägivalla kohta kehtib sama jutt, mis siin kirjas või?

Räägime veelkord üle selle jutu,et karm treener ei pea olema räuskav, ropendav ning mõnitav. Kui jutt räuskamisest ,ropendamisest ja mõnitamiset vastab tõele siis ei ole sellel mingit õigustus eriti kui räägime laste- ja noortetreenerist. Või hakkamegi treenereid koolitama selles suunas ,et kui ei räuska ega mõnita siis pole mõtet treeneriametit pidada ??? Täiesti jabur suhtumine ju ?