Stressi võivad esile tõsta erinevad situatsioonid – haigus, töötingimused, perekondlikud probleemid või inimeste vahelised suhted. Võiksime meeles pidada, et olukorrad ise ei tekita stressi, vaid hoopis meie mõtlemine, suhtumine ning toimetulek nende olukordadega on kurjajuureks. Lõpuks loebki see, mida me ise rohkem tähtsustame ning kuidas me erinevaid sündmusi defineerime, kui üks tegevus või situatsioon on ühele inimesele väga raske, võib see teisele inimesele olla täiesti stressivaba. Meie ootused on erinevad ja see on loomulik.
Nõuanded kuidas stressiga toime tulla
Oluline on jälgida, et stressi tekitavaid olukordi ei tuleks ette liiga tihti. Olenemata sellest, kas tegemist on negatiivse või positiivse stressi tekitajaga. Väldi pidevat mõtlemist stressiolukorrale, ürita suunata energia mujale ning väldi ülemõtlemist. Pole vaja pikalt ette muretseda tuleviku sündmuste pärast. Kui sul on tulemas mingi tähtis ja stressitekitav sündmus, siis katsu see enda jaoks läbi mõelda, samas säilita kontroll nii enda kui olukorra üle.
Õpi ennast välja lülitama. Ära kanna stressi tekitavaid mõtteid endaga kogu aeg kaasas, anna enda vaimule aega olla rahulikult, abi võib saada näiteks treeningutest, jalutuskäikudest,mediteerimisest või siis leia endale keegi, kellega saad vabalt oma mõtetest ning tunnetest rääkida.
Valgusteraapia võib olla lahendus kevadväsimuse ja sügistalvise depressiooni vastu, parandades meeleolu. Christinas Clinicu individuaalse meditsiini keskuses on ainulaadne värvi- ja valgusteraapia mille puhul kasutatakse valgust ja värve inimese emotsionaalse, psüühilise, füüsilise ja spirituaalse tasakaalu saavutamiseks. Protseduurid toimuvad spetsiaalse valgustusega ruumis. Tegemist on ainulaadse ruumiga kogu maailmas.
Oluline on ka piisav puhkamine, ära tee asju unetundide arvelt. Väga oluline osa stressis on unel, ükskõik milline periood on käsil, eriti just stressirohke perioodi puhul, jälgi, et magaksid piisavalt ning kvaliteetselt.
Ära muretse asjade pärast, mida ei jõua teha, katsu välja sorteerida just need tegevused, mis on tõesti olulised ja tahaplaanile jäävad asjad ei pruugigi tegemist väärt olla. Ei tasu endale korraga koguda liigselt ülesandeid, kuna siis tundub, et kõik tuleb nüüd ja kohe ära teha ja abi ei paista kuskilt.
Stressiolukorras katsu vältida impulsiivset tegutsemist, jää rahulikuks, mõtle asjad läbi ja tee endale selgeks, mis sind täpselt ees ootab. Oluliste asjade puhul ürita nendega tegeleda koheselt, ära peitu probleemide eest, aktuaalsete ülesannete eest ei pääse ning nende edasi lükkamine süvendab stressiseisundit.
Võta ennast sellisena nagu sa tegelikult oled. Meil on tihti komme end võrrelda teiste inimeste, nende saavutuste ja võimetega. Sellest tulenevalt tekib tunne, et me ei ole kunagi piisavalt head või pädevad. Aksepteeri ja armasta end sellisena nagu sa oled, ole teadlik enda tugevustest ning nõrkustest, vastavalt sellele hinda ja arenda ennast. Enda elu parimad saavutused suudad teha ainult SINA ise.
Pikema stressirohke perioodi korral püüa säilitada suhted lähedaste ja kallite inimestega. Eestlasele on omane üksi oma mures olemine, kuid tegelikult on oluline, et saaksid vajadusel oma muret lähedastega jagada. Teadupärast jagatud mure on ikka pool muret!
Mida toitumises jälgida kui oleme stressis?
Jälgi, mida sa sööd. Hoia silma peal, kas keha saab kõik vajalikud ained kätte ning ära karda oma keha kuulata, tihti annab organism meile ise märku, millest puudust tunneb.
Planeeri, teadvusta ning ole kohusetundlik – ära jäta toidukordi vahele!
Tihti on meil stressiajal komme haarata toidulettidelt või külmkapist just suhkrurohkeid toite, kuid insuliini taseme kiirele tõusule järgneb ka kiire langus, mis omakorda mõjutab stressiseisundis emotsioone. Oluline on jälgida, et toit hoiaks veresuhkru tasakaalus. Vältida suhkrurohkeid ning töödeldud toite. Eelista täisväärtuslikku tervislikku toitumist. Jälgi toitude glükeemilist koormust.
Meie äsja ilmunud raamatus “FITNESS&TOITUMINE” on väga põhjalik peatükk sellest, kuidas teha oma söögilaua valikud toitude glükeemilisest koostisest lähtudes. (Raamat “Fitness&Toitumine” Egle Eller-Nabi,Kristin Salupuu, Britt Paju)
Omega-3 rasvhapped võiksid olla kindlasti menüüs sees, erinevates uuringutes on välja toodud nende positiivne mõju stressi ja depressiooni korral. Samuti on välja toodud Omega-3 rasvhappe seos meie ajutegevuse ning vaimsete probleemidega. Leiame Omega-3 rasvhapet näiteks erinevatest rasvastest kaladest, mereandidest, kanepiseemnetest ning ka kreeka pähklitest, linaseemnetest ja chia seemnetest. Oluline on jälgida, et me ei süvendaks oma stressi puuduliku või vale toitumisega.
Vitamiinidest tuleb kindlasti jälgida järgevaid mineraalaineid: tsink, kroom, magneesium ja seleen. Näiteks tsinki leiame samuti erinevatest seemnetest nagu seesami- ja kõrvitsaseemnetest, aga ka lihast ja täisteraviljadest. Seleeni leiab näiteks india pähklitest, rasvastest kaladest ning ka lihast. Kroomi leiame maksast, täisteraviljadest, õuntest. Headeks magneesiumiallikateks on näiteks kõrvitsaseemned, koriander, salvei, täisteraviljad, kinoa, tatar, mandlid, india pähklid ning erinevad tumedad köögiviljad. Olles ise suur tumeda šokolaadi armastaja, märgin siinkohal ära, et tume šokolaad on samuti magneesiumi allikas. See ei tähenda kindlasti seda, et ma õhutaks teid kõiki nüüd minema poodi kilode viisi tumedat šokolaadi kokku ostma, et keha kiirelt magneesiumirikkaks saada, kuid sobib vahel mõnusaks magusaks alternatiiviks!
Nii stressirohkel ajal kui ka tegelikult igapäevaelu juures peaksime silmas pidama, et meil ei tekiks vitamiinide ja mineraalainete puudus. Tihti kipume abi otsima alkoholist, suhkrurikastest toitudest või kofeiinirikastest jookidest, mis tegelikult suurendavad kehast väljaminevate vitamiinide kogust.
Lisaks tuleks jälgida, et toitumise kõrvalt saaksid kätte piisavalt B-grupi
vitamiine, mida leiame täisteratoodetest, munast ja aed- ning kaunviljadest.
Samuti tuleks meie kliimas hoida silm peal enda D-vitamiini tasemel, vähesel määral leiame seda rasvastest piimadest, seentest, munadest ja otseloomulikult ka päikesevalgusest, mida meile küll teadupärast üleliia palju ei anta. D-vitamiini puuduse või madala taseme korral on täiesti õigustatud seda toidulisandina igapäevaselt tarbida.
Hoidke päike nii hinges kui ka organismis!
Toitumisteraapia ajakirjal on ilmunud väga hea number mis on pühendatud stressile (Nr 18 märts 2016). Soovitan ajakirjaga tutvuda. Ajakirjast leiab väga head infot stressi kohta, nõuandeid sellega toimetulekuks ning toitumise planeerimise kohta stressi perioodil.
Loe Egle Eller-Nabi blogi https://eglenabi.wordpress.com/.
Kommentaarid (0)