Majandusgeograaf, toonane Eesti Projekti teadussektori juhataja Ülo Pihlak kirjutas 1988. aasta märtsi algul Sirbis ja Vasaras ülevaate „Uusehitused ja avalikustamine“, kõneldes muu hulgas Muugaga seotud kavadest: „Veelgi suurrema imestusega kuulen, et Muuga teravilja- ja toiduainetesadama kõrvale tahetakse rajada naftasaaduste ja mürgiste kemikaalide ekspordi-impordisadam. Maardusse, sisuliselt aga poole miljoni elanikuga linna, soovib NSVLi väetisetööstuse ministeerium rajada sääsemürgitehase iganenud tehnoloogia alusel. Osa Muuga aedlinnast jääb uue tehase sanitaartsooni. Tootmise vahe- ja jääkproduktid on väga mürgised. Kui midagi juhtub, kas siis kõngevad ainult kirbud, lutikad ja prussakad Lasnamäel?“
Pihlaku kirjutis sai tähelepanu Rootsiski. Stockholmi Eesti Päevaleht pealkirjastas 30. märtsil 1988 ilmunud loo: „Muugasse mürgitehas ja suur naftasadam“. „Ülo Pihlaku artiklist selgub, et on kavas uusi keskkonnarikkumisi suures ulatuses,“ märkis ajaleht.
Kommentaarid