Liina Kersna: koolikiusamine jätab väga sügavad haavad (67)

Täna tähistatakse Eesti Olümpiakomitee eestvedamisel valge kaardi päeva, mille raames Eesti sportlased ja spordiinimesed näitavad koolikiusamisele valget kaarti ning kutsuvad üles kiusamisele vahele astuma.  

Paljud sportlased on juba koolikiusamisele tähelepanu juhtinud. Õhtuleht uuris, mida arvavad koolikiusamisest teiste elukutsete esindajad.

Riigikogulane Liina Kersna: „Iga neljas laps on aasta jooksul kogenud koolikiusamist. See on väga tõsine teema, sest igasugune vägivald jätab inimesse sügavad haavad. Lisaks ei suuda hirmunud ja stressis laps õppida vastavalt oma võimetele. Seega on väga oluline, et koolid tegeleksid vägivalla ennetamise ja ohvrite märkamise ning toetamisega.“

Kersna sõnul saab vägivald suuresti alguse valedest hoiakutest ühiskonnas. „Näiteks kui last on kodus löödud või ta on näinud vägivalda pealt, võib noorel inimesel kujuneda arusaam, et just läbi vägivalla saab end kehtestada. Selleks, et muuta hoiakuid, tuleb olla teadlikum. Kui lapsed ja täiskasvanud teavad, millised on kiusamise mustrid ja kuidas sekkuda ning nad saavad olla täiesti kindlad, et sekkumine ja kiusamisest teada andmine on tunnustust väärivad teod, siis on meil koos võimalik muuta ühiskonda, sh koolikeskkonda sõbralikumaks. Kui kool väärtustab nii sõnades kui ka tegudes iga inimese õigust elada väärikalt vägivallatut elu, siis see jõuab ka laste teadvusesse,“ usub ta.

Kersna tunnistab, et tema ei mäleta enda kooliajast kiusamist. „Küll aga mäletan, et mina, kes ma olin pigem poisilik plika, hoidsin alateadlikult nõrgemate poole. Üks mälupilt on kehalise kasvatuse tunnist, kus klassivend loopis rahvastepallis pidevalt üht õblukest ja tagasihoidlikku tüdrukut, kes oli minu pinginaaber. Kui palli kätte sain, virutasin sellega täiest jõust poisi suunas. Pihta ta ei saanud, riielda sain mina, aga rohkem ta minu pinginaabrit ei töganud,“ meenutab Kersna.