Olen 36aastane pereema, kes avastas hiljuti üsna ootamatult uue spordiala – Tai poksi. Kui enne laste sündi (mul on 7aastane Hugo ja 5aastane Liisa) tegelesin tantsuga ja käisin veidi ka jõusaalis, siis viimased 8 aastat oli sport minu elust pea täielikult kadunud. Aasta tagasi läksin esimest korda MyFitnessi Tai poksi trenni, armusin sellesse hetkega ning hakkasin tihedalt treenima.
Mullu sügisel tekkis treeningukaaslaste seas idee minna jaanuaris Taisse poksiklubidesse treenima – olin kohe nõus. Viimsi Tigers Gymi treeneri Sten Pajuste juhtimisel sai see mõte ka teoks.
Alustuseks jälgisime lennureiside lehekülgi: momondo.ee, bookinghouse.ee, avia.tickets.ee ja finnair.com. Üsna varsti tuligi Finnairil suur sooduskampaania, broneerisime kohe piletid Tallinn-Helsingi-Bangkok-Helsingi-Tallinn, koguhinnaga veidi üle 500 euro. Ühtlasi broneerisime lennu Bangkokist Phuketisse, kuhu läheb lennuk iga paari tunni järel. Momondo.ee lehelt saime pileti hinnaga 50 eurot, kohapealt ostes on hind 80 eurot.
Reisi kestuseks kujunes ühes lendudega 17 päeva ja ega lühemaks ajaks nii kaugele minna tasugi. Lennuaeg on pikk ja sisseelamine teise kliimasse (jaanuaris-veebruaris oli ööpäev ringi 30 soojakraadi) ning ajavööndisse (Taimaal on kell 5 tundi Eesti ajast ees) võtab ka omajagu aega.
Treeningud eelkõige!
Otsisime elukohta Phuketi piirkonnas, kus on piisavalt rahulik, et näha eksootilist loodust ja ehedat kultuuri, ning samas saab kogeda ka ööelu. Ja mis põhiline: Phuketis asuvad mitmed tunnustatud Tai poksi klubid.
Jälgisime majutuspakkumisi lehtedelt airbnb.com ja booking.com ning leidsimegi peagi Phuketi lähedalt Mueangist õdusa seitsme magamistoaga villa ühes basseiniga, üür 266 eurot öö. Meie kaheksaliikmelise reisiseltskonna jaoks oli see ideaalne variant. Esimesel õhtul nautisime kõik õhtust ujumist “vannisoojas” basseinis ja puhkus võis alata.
Kuna olime tulnud ikkagi oma poksioskusi proovile panema, rentisime järgmisel päeval rollerid (5 eurot päev, rentida tasub majutusasutuse kaudu) ning võtsime ette lähima Tai poksi klubi, Phuketi sporditänava ääres asuva Phuket Top Team Muay Thai. Trenn oli küll väga asjaliku soojendusosaga, kuid treenerite suhtumine jättis veidi kommertsliku ja pealiskaudse mulje. Otsustasime proovida ka teisi klubisid.
Edaspidi treenisimegi peamiselt selle piirkonna tunnustatumates Tai poksi klubides – Rattachai Muay Thai Gym, Eagle Muay Thai Phuket, Kingka Muay Thai. Ja need klubid on kõik tõsiselt kiiduväärt.
Õuesaalides viiakse rühmatrenne läbi üldiselt kaks korda päevas – varahommikul kell seitse ja pärastlõunal kell neli. Trenn kestab kaks tundi ja on ülesehituselt igal pool üsna sarnane. Treeningu üks osa, tugev soojendus on 30kraadises kuumuses uskumatu kogemus, sest enne põhitrenni algust oled tegelikult juba läbimärg ja lõõtsutad. Trenni põhiosa on 3–5 kolmeminutilist raundi lapatreeningut personaalse lapade hoidjaga ja lisaks mitmesugused tehnikat lihvivad harjutused poksikotil või iseseisvalt. Lõpetuseks tehakse põhjalik venitus. Pärast trenni oled nii läbi, et vaevu jõuad kõndida, kuid tunne on kirjeldamatult hea.
Traditsiooniliselt kuulub iga trenni lõppu kõikide treenerite (neid on tavaliselt kahe inimese kohta üks + tempot ja harjutusi reguleeriv peatreener) ning treeningukaaslaste kätlemine ja tänamine. Sageli tehakse ka grupipilt.
Vali üks klubi
Kuigi treenerite inglise keele oskus pole alati kõige parem, ei jäänud Tai poksi varem harrastanu jaoks midagi lõpuni mõistetamatuks. Kui ei saanud aru sõnadest, näitas treener harjutuse ette. Indu lisas kõvasti ka see, et iga kord, kui lapasid hoidev treener löögi vastu võttis, röögatas ta demonstratiivselt ja astus sammu tagasi. Nii tundus isegi mõni enda arvates nõrgaks jäänud löök nagu täistabamus. Ja hasart kasvas sellest veelgi.
Tagantjärele pean tõdema, et kui minna Taisse treenima, tasub välja valida pigem üks endale sobiv klubi ja jäädagi ülejäänud ajaks sinna pidama. Eri klubide külastamine on küll huvitav vaheldus ja avardab silmaringi, kuid kohalikud treenerid hakkavad välismaalasi oma erilistesse tehnikatesse ja teadmistesse pühendama alles siis, kui sõlmitud on kokkulepe mitmeks järjestikuseks treeninguks. Esimesel korral panevad nad “valged” pigem proovile ja väsitavad ära ning nippe ja nõuandeid naljalt kohe ei jaga. Kindlasti võiks küsida ka eratrenne. Ühe rühmatrenni maksumus on 10 eurot, eratrennil 15 eurot.
Päike ja vesi
Treeningutest vabal ajal peab väga hoolikalt jälgima, et päike liiga ei teeks. Esimestel päevadel on omal kohal kaitsekreemid, mille SPF on 50, edaspidi on piisav SPF 30. Päeval ei maksa rannas viibimisega liiale minna – üle tunni aja lauspäikese käes olla ei soovita. Tegin ühel päeval selle vea ja pidin õhtul trenni ära jätma. Päikesepõletus ja peapööritus ei käi käsikäes intensiivse võitluskunstitreeninguga.
Merevesi on ööpäev ringi väga soe ning ujumine soolases vees lõõgastab väsinud lihaseid ja värskendab keha. Kindlasti tuleb jälgida, et ei tekiks vedelikukaotust, nii vabal ajal kui ka trennis. Kaks tundi ülimalt intensiivset poksitrenni 30kraadises kuumuses pole põhjamaalasele naljaasi. Trenniks tasub varuda vähemalt 2 liitrit vett, see kulub kõik ära. Kohalikes supermarketites müüakse ka isotoonilise mineraalpulbri pakikesi, mida vee sisse segada. Need aitavad kehal suure füüsilise koormusega paremini toime tulla ja taastuda.
Lisaks on energiavarude taastamiseks väga sobivad värsked puuviljasmuutid, mida kohalikud igal tänavanurgal oma väikestes putkades paari euro eest valmistavad. Ja muidugi – Tai massaaž! Pole midagi paremat kui pärast väsitavat trenni viis eurot maksvasse ja tund aega kestvasse massaaži minna. Tai kohalikud massöörid on oma ala meistrid ja mudivad kogu keha taas pingetest vabaks, nii et järgmine päev pole raskest trennist jälgegi.
Sportlane peab ka sööma
Ja loomulikult peab iga spordisõber korralikult sööma! Ja kus siis veel nautida soodsat ja imemaitsvat Aasia kööki kui mitte Tais. Kohalik toit on tõesti taskukohase hinnaga (suure prae saab kätte paari euroga) ja kõhuviirust ei tasu üleliia karta ka tänavatoidu puhul. Kes tšillist lugu ei pea, võiks kindluse mõttes alati rõhutada, et seda toidu sisse väga palju ei pandaks. Kohalike jaoks on suus tulekahju põhjustav vürts sama tavaline kui meil sool või majonees.
Lisaks leiab kohalikelt turgudelt väljakutset esitavaid soolaseid vaglasnäkke (mis on muide suure valgusisaldusega!), prussakaid ja ämblikke, mida julgemad kindlasti proovima võiksid.
Kokkuvõtteks tõden rõõmuga, et treenimine muay thai kodumaal andis minu poksioskustele palju juurde ja tekkis ka tugevam tunnetus selle võitluskunsti olemusest ja põhimõtetest. Poksisuunitlusega reis on ideaalne kombinatsioon spordist ja puhkusest ning naastes pakatasid kõik osalejad energiast ja elamustest.
Soeta endale Taist uus poksivarustus!
Jalakaitsmed ja kindad võtavad kohvris palju ruumi. Ehk ei olegi mõtet neid kaasa vedada?
* Tai poksiklubides või spetsiaalsetes poodides on müügil kaupa, mida Eestist naljalt ei leia. Kui tahad oma varustust uuendada ja trennides ainulaadsete kinnastega poksida, tasub teha oste Tais.
Meie soetasime korralikud kindad, jalakaitsmed ja spetsiaalsed Tai poksi püksid Phuketi Fightlabi poest ja maksime umbes 25 eurot toote eest.
* Phuketi lähiümbruses on ka mitmeid spordikaupade outlet-müügikohti, kus erinevalt turul müügil olevast libakaubast on korralikud firmaasjad. Valikus on kõigi tunnustatud spordirõivabrändide tooted, riided on kaks korda odavamad kui meie spordipoodides.
Ehe elamus kohalikult Tai poksi võitluselt
Käi kindlasti vaatamas ka kohalikke muay thai matše. Võimalus näha paari meetri kauguselt autentset võitlust on Tai poksi õpilase jaoks justkui kirjutamata kohustus. Võitluste kohta saab ohtralt teavet tänavanurkadel olevatest infopunktidest. Üks matš maksab väikeses kohas 25 eurot, suurematel areenidel, nagu näiteks Bangla Stadium, veidi enam.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2018. aasta märtsikuu ajakirjas.
Kommentaarid (0)