UUES BASKETBALLIS | Millega tegeleb Janar Soo pärast korvpallurikarjääri lõppu?

Rahvusvaheline Korvpalliliit FIBA alustas hiljuti uue programmiga Time Out, mille abil soovitakse aidata endiseid või kohe-kohe oma karjääri lõpetavaid tippkorvpallureid pehmemalt tavaellu. Eestist on selles programmis kaasa tegemas mitme raske põlvevigastuse tagajärjel juba 26aastaselt profikarjääri lõpetanud Janar Soo ning hetkel Saksamaa kõrgliigas palliv Mailis Pokk. Ühel põlvel kolmel korral ristatisidemeid vigastatud Soo otsustas pärast 2017. aasta jaanuaris arstidega konsulteerimist oma karjäärile joone alla tõmmata. Pärast seda on mees otsinud enda jaoks seda õiget tegevusvaldkonda, mis silma särama paneks. „Kui võtta sellest seisukohast, et ma olen nüüdseks üle aasta töötu olnud, siis pole tavaellu sukeldumine läinud just ülearu hästi. Aga ise ma tumedates toonides seda ei näe - hing on sees, söök on laual ja vahepeal nainegi võetud,“ räägib Soo, kes on väikestviisi sukeldunud toidukunsti valdkonda. Mehe enda sõnul algas tema jaoks karjääri lõpetamine tegelikult paar aastat enne lõpliku otsuse tegemist: „Ma mõistsin, et ma tegelikult ei naudi korvpalli enam ja teen seda lihtsalt tööna. Oli vaja leida midagi, mis mind motiveeriks pingutama selliselt nagu korvpall noorena. Aasta aega olen seda otsinud ja teatava kire leidsin taimetoidu vastu ning teen seda ka tellimustööna.“ Soo sõnul on ta pärast lõpetamist palli kätte võtnud kahel korral, kuid kiusatust uuesti mänguväljakule naasta ei ole. „Tahtsin sellest korvpalliasjast lihtsalt välja. Mulle pakuti eelmisel suvel ühest meistriliiga klubist isegi abitreeneri kohta, aga tol hetkel tundus, et ma ei soovi seda.“ FIBA poolt tänavusel hooajal ellu kutsutud Time Out on Erasmuse ja Euroopa Liidu rahadega toetatav mitmeetapiline programm, mille eesmärk on aidata oma karjääri lõpetanud või lõpusirgel olevatel mängijatel omandada teadmisi ja oskusi, mis aitaks neil edukamalt tööturule siseneda. Time Out programmi pilootaastal pakuti läbi rahvuslike alaliitude võimalust 80 endisel ja praegusel tippkorvpalluril oma kandidatuur üles seada. „Mina sain sellest teada läbi oma agendi. Kandideerimistähtaeg oli küll juba läbi ning ma ei vastanud nõudmisele, et pidi vähemalt 30aastane olema, aga kaotada polnud midagi ja kirjutasin neile.“ Eestlase sõnul sai iga FIBA Euroopa liikmesriik endale kaks kohta ning Eestist kaasati lisaks meie loo peakangelasele programmis osalema ka veel tegevpallurina Saksamaa kõrgliigas mängiv Pokk. Koosviibimisi on programmis seni olnud kaks, kui eelmisel suvel oldi grupina kolmel päeval Prahas ning nädal aega Newcastle'is, kus on korraldav ülikool. Soo sõnul mingit õppetööd esimesel korral ei toimunud - tegemist oli tutvustava kohtumisega ja sotsialiseerumisega. „Koolitöö algas septembris-oktoobris ning umbes kord kuus on vaja teha üks raport, essee või mõni muu kirjatükk. Seal on kuus taset ja mina olen kõige esimesel tasemel. Osadel on mängijakarjääri kõrvalt ülikoolist ka juba magistrikraad omandatud ning nemad said kõrgemal tasemel jätkata,“ selgitab Soo. „Esialgu, kui me suvel kokku saime, siis öeldi, et see on lihtne programm. Eraldi veel rõhutati, et on mõeldud sportlastele ning üle tunni aja nädalas aega ei kulu. Lõpuks, kui ülesannete nimekirja kätte sain, siis tuli mõistmine, et päris nii ikka pole. Tööd on suhteliselt mahukad ja palju on kirjandust, mida tuleb läbi töötada. Aga midagi jalgu alt pole löönud ja pigem käib võitlus iseendaga, sest mul on hetkel teisigi põnevaid asju käsil,“ lausub mees. Tema sõnul õpetatakse tema tasemel sissejuhatust ärijuhtimisse ning antakse algtõed, kuidas juhtida suurt hulka inimesi ning teha seda võimalikult efektiivselt. FIBA annab programmi lõpetuseks osalejatele mänedžeripaberid, mis võimaldavad tulevikus Sool kodumaal mõnda suurturniiri korraldada. „FIBA suunal tuleb teha programmi lõpetuseks üks projekt, kuid ülikooli poole peal otseselt suurt lõputööd ei ole, igas õppeaines tuleb teha üks väiksem ja üks suurem töö,“ sõnab Soo. Konkreetne programm kestab aasta aega, kuid palluritel on võimalik oma finantseeringuga õpinguid ülikoolis jätkata ning jõuda teaduskraadini. „Sellest 80st inimesest teatud hulk astus kiirelt ülikooli poolest välja, sest leiti, et selleks pole aega või käib see neil üle jõu. Mais saame vist kokku Berliinis, suvel on üks kohtumine Sloveenias ja Budapesti ülikoolis ning programmi lõpetamine on FIBA peakontoris Šveitsis,“ selgitab ekskorvpallur. Time Out programm on Sood õpetanud paremini oma aega planeerima ning mees on teada saanud, et ka kuiv õppimine võib olla huvitav: „Praegu tulin just kodust, kus ma kolm tundi lihtsalt õppisin. Alguses mõtled küll, et on sada-miljon muud asja, mida teha, aga lõpuks on väga põnev. Pean tänu sellele paremini keskenduma ja oma mõtteid koondama.“ Soo on programmis koos päris mitme tuntud mängumehega, kellest ilmselt kõige kõvemate tiitlitega meest ta esialgu ära ei tundnud: „Kahekordne NBA meister Los Angeles Lakersist, Slava Medvedenko, on meil seal. Mina muidugi ei teadnud, kes ta on. Vanematele korvpallisõpradele ütleb ta nimi kindlasti midagi.“ Projektis lööb kaasa ka sloveenide endine NBA staar Boštjan Nachbar ja tšehhide viimaste kümnendite üks legende Jiri Welsch. „Kuna fookusgrupp on veidi vanemad, siis minu jaoks olid päris paljud tundmatud tegelased. Aga nende omavahelisest suhtlusest tuleb välja, et seal on päris mitmeid kõvasid mehi, kelle nimesid ma senini ei tea. Kuigi ma naiste korvpallist väga palju ei tea, siis venelanna Maria Stepanova tundsin kohe ära.“ „Meil on ühine suhtlusgrupp ning Nachbari roll on olla vahendajaks organiseerijate ja osalejate vahel. Minu lugu on kõigi jaoks üsna põnev, sest ma ei näe välja nii vana, et peaks karjääri lõpetama. Kui ma oma vigastusteajaloo ära räägin, siis tekitab see alati palju küsimusi. Kui ma ütlen, et ma kolm korda tulin ristatisidemete lõikusest tagasi, siis öeldakse, et respekt,“ räägib Soo. „Kõige suurem kasu pole otseselt seotud programmi õppeainete ega teadmistega, vaid on see kontaktidevõrgustik. Kui ma peaksin kunagi näiteks hakkama agenditööd tegema, siis need tutvused tulevad kasuks. Näiteks sain seal tuttavaks Barcelona klubi noorteskaudiga, kellel ma juba suvel ka külas käisin. Kui tekib võimalus mõni Eesti noormängija kuskile aidata, siis ma kindlasti kasutaks need tutvused ära,“ vaatab Soo tulevikku. Soo on kindlalt seda meelt, et kui Time Out programm FIBA poolt jätkub, siis võiks teisedki Eesti korvpallurid seda võimalust kasutada: „Muidugi julgen soovitada. Kõik need inimesed, keda sa sel teel kohtad, neist on kindlasti tulevikus mingit kasu, kasvõi enda silmaringi avardamiseks. Mina olen leidnud sealt väga häid sõpru ja olen neil juba ka külas käinud. Neid asju tasub juba heade tutvuste nimel teha.“

***