Kui sul puudub rulluisutamise kogemus, siis tasub enne varustuse soetamist esmalt proovida, kas see ala võiks sind ka päriselt köita. Mööda Eestit sõidab selleks otstarbeks ringi Rullibuss, kus saad ühendada mitu asja – saad rentida vajaliku varustuse (ka kaitsmed ja kiivri) ning osaleda õppes.
Õpet alustatakse muru peal, et poleks veeremise ohtu ja saaks esimese tunnetuse kätte, siis liigutakse asfaldile. Jaanus Ritson Rulliklubist teab, et sõitmine on kõige lihtsam, ent enamikul on probleeme pidamasaamisega ja kiiruse pealt ootamatute manöövrite tegemisega. “Koolitustel õpitakse ennekõike pidurdama. Kui see välja tuleb, hakatakse ka sõitu ja manöövreid harjutama.”
Rullibuss peatub kohtades, kus on turvaline kohe ka esimesed uisusammud teha. Kuupäevad on kirjas bussi liikumise kalendris. Eeltöö saad juba kodus ära teha. “Kui oled täiesti veendunud, et tahad rulluisutada, võid uisud ära osta. Saa nendega alustuseks kodus sõbraks – pane need vaiba peal jalga ja kinni, seisa püsti ja tunneta, kuidas uisud jalas on. Edasi püüa käia ja keerata, et uisuplatsile tulles esmakohtumine sind ära ei ehmataks.”
Paljudel on uisud kodus olemas, nad on kunagi proovinud ja kukkunud ning siis loobunud. “Soovitan minna sinna, kus sind aidatakse ja õpetatakse. Pane kaitsmed peale ja kiiver pähe, et asi liiga ohtlik ei oleks ning sa end ära ei lõhuks. Löö tegijatega kampa ja tunne veeremisest rõõmu.” Üks variant on ka leida seltsiline, kes oskab kas või veidi paremini sõita kui sa ise, veel parem kui ka juhendada – siis on lihtsam edasi katsetada.
Hirm kukkumise ees
Harrastajatele õpetatakse, kuidas sõiduasendit allapoole tuua, et tõukamine liiga püstise asendi pärast poolikuks ei jääks ja manöövritel oleks liikumiseks piisav amplituud. “Tehnikast räägitakse eelkõige sportliku uisutamise puhul. Kiirus kasvab oskuste, tehnika ja füüsise paranemisega,” ütleb Ritson. Muul juhul on sõit lihtsalt rulluiskudega liikumine ja selleks kõrvaldatakse vaid üleliigsed liigutused.
Turvalisus on rulluisutamise võti. “Enamikku hirmutab asfalt ja oht seal kukkuda ning ennast vigastada.” Rullitunnis õpitakse sedagi, et kukkumist ei tohi karta ja on mitmeid nippe, mis aitavad hullema ära hoida.
Ritsoni sõnul kukuvad algajad enamasti väikese hoo pealt ja kannatada saavad eelkõige küünarnukid, põlved ja randmed. Sellepärast on kaitsmed just nende piirkondade jaoks loodud. Plastkaitsmed on küll kobakamad, aga nende eelis pehmete ees on põrutuse vähendamine. Mida suuremaks läheb hoog, seda enam on kukkumisel oht end marraskile lohiseda.
“Kukkumine on rulluisutamise loomulik osa, juhtub ikka. Need, kes kõige rohkem kardavad, kukuvad ka rohkem. Hirm on see, mis pärsib vaba liikumist. Ühed lihased tahavad tegutseda, teised pidurdavad. Kui sa tead, et sul on turvaline, on sul ka vabam uisutada ja kõik tuleb paremini välja.”
Sõitmiseks vali oma oskustele vastav rada. Kõige ohutum on liiklusvaba plats või parkla. Vähemalt esialgu tasub vältida autoteede lähedust ja eelistada tasasemat pinnast. Mida paremaks muutub sinu sõiduoskus, seda enam saad endale tõusude, laskumiste ja kurvide ning kiirusega väljakutseid pakkuda.
Algajad võivad minna ka liiga uljaks, sest ei oska veel oma võimeid hinnata. Võetakse ette ülearu suur tiir, kuna alguses tundub kõik nii kerge, eriti kui tuul veel tagant puhub. Kui juba kilomeetreid sõidetud, võivad jalad väsida, saapad hõõruma hakata, aga tagasi tuleb ka veel rullitada. “Siis tasub uisud hetkeks jalast ära võtta ja puhata või näiteks vihma korral paljajalu või vahetusjalanõudes tagasi kõndida,” soovitab Jaanus Ritson.
Rulluisuvalik
Enne kui ostad uisud, on oluline mõelda sellele, kas vajad neid vaba aja sisustamiseks või tahad teha tõsisemat trenni. “Kuigi eesmärk võib ajas muutuda, on sportliku sihi puhul mõttekas liikuda kohe edasijõudnute uiskude poole.”
Algaja uisud on pehme ja paksu voodriga ning võimalikult mugavad, et need iga jalaga sobiksid. Rattad on väikesed, pehmemad ega veere kiiresti. Kui oskused arenevad, võivad soodsamad uisud hakata aga hoogu segama. “Kiiruse kasvades muutub ratas suuremaks ja uisusaabas sportlikumalt väiksemaks. Uisutamine on selles mõttes turvaline, et saabastega ei ole end võimalik ära põrutada, kui sa just kusagilt alla ei hüppa,” selgitab Ritson.
Madala säärega saabas on pigem nagu king ja sobitub tihedalt ümber jala. Saabas on kergem ja annab jalale hea kontrolli, kuid alguses ei ole see kõige mugavam jalavari ning vajab veidi aega kohanemiseks. Saabast on võimalik termotöödelda ja enda jala järgi mugavamaks kuumutada. Esimesel korral tasub kuumutamist teha koos spetsialistiga, et saavutada parim tulemus ning saapaid mitte ära rikkuda, soovitab Ritson.
Kõrgema säärega saapad on küll pehmemad ja tunduvad alguses mugavamad, kuid võivad sellegipoolest hõõruma hakata. Saabas tuleb tugevasti kinni tõmmata, et see loksuma ei hakkaks, sest jalas loperdav rulluisk tekitab kannale villid. Sõit on siis ebakindel ja jalad vajuvad lööpa.
Üldiselt kehtib põhimõte, et mida kiiremaks läheb sõit, seda nõudlikumaks muutud oma varustuse suhtes. Seda, kuidas sinu areng kulgeb, on ehk alguses raske ennustada. Seetõttu ongi lahenduseks katsetamine, mille põhjal saad aimu, kas sinust saab pühapäevasõitja või rullisportlane.
Harrastajast tõsiseks fänniks
Mida sportlikum rulluisutamine, seda olulisem on, et sina juhiksid saabast, mitte vastupidi. Siis mängivad rolli juba millimeetrid, et saabas oleks jalale nii sobilik kui vähegi võimalik. Vahe tuleneb ratastest.
“Rulluisud sündisid nelja rattaga – kaks ees ja kaks taga. Järgmiseks pandi rattad ühte ritta ja nimetati uisud inline-uiskudeks. Profiuiskude raami tehti pikemaks, sest mida lühem on raam, seda kergem keerata, aga mida pikem, seda parem on kiiresti sõita. Hiljem lisati veel üks ratas ja tekkisid viie rattaga uisud. Rattad olid väikesed, läbimõõduga 80 mm,” kirjeldab Ritson uiskude arengut.
Nüüd on jõutud selleni, et proffide uiskudel on hoopis kolm ratast, mis on muutunud järjest suuremaks, võistlejatel on rataste läbimõõt juba 125 mm. “Reeglite järgi ei tohi rulluisuraam olla pikem kui 50 cm. Sinna vahele peavad rattad ära mahtuma. Eelnevatel aastatel sõideti aga ikka nelja rattaga, mille läbimõõt oli 100–110 mm. Kuna ässadel on suured rattad, siis tahavad seda katsetada ka peaaegu tegijad. Nii leiab poelettidelt nüüd ka pehmele saapale mugandatud suuri rattaid.”
Tavaharrastajale õppimiseks soovitab Ritson siiski väiksemaid ja pehmemaid rattaid – need ei veere nii kiiresti, nendega on kergem juhtida, pöörata ja ka pidama saada.
Vihmaga jää koju
Rulluisutamine ja vihm ei sobi kokku, sest vihm rikub saapaid ja rattalaagreid. Kuna uiskudel pole porilaudu, koguneb laagri sisse tee mustus ja vesi uhub määrdeaine välja. Samuti on märg asfalt libe ja sõit seega ohtlikum. Sellepärast tasub kahtlase ilma korral võtta seljakotis kaasa vahetusjalanõud. Kott kaitseb ühtlasi kukkumise korral. Pärast märjas sõitu tuleks nii saapad kui ka laagrid kohe puhtaks pesta.
Uiskude eluiga sõltub sellest, kui palju ja kui agressiivselt nendega sõita. Hooajaliselt ja nädalas korra või paar uisutav harrastaja võib samade uiskudega hakkama saada isegi kuni kümme aastat. Sagedasema sõidu korral kuluvad eelkõige ära rattad. Sellisel juhul on kasulik uiskude rattaid pöörata, et poleks vaid ühelt poolt kulumist. “Saabaste osa on enesetunde küsimus – oluline, et need oleksid piisavalt mugavad ja tihedalt jala ümber. Reeglina saab rulluisusaabas sulle teisel või kolmandal aastal kõige mugavamaks. Uisulaagrid on täiesti sekundaarse tähtsusega, mida pühapäevaharrastajal ei ole vaja üle tähtsustada. Peaasi, et pärast märga ilma uisud kohe hooldatud saaksid ja veeredes ikka arusaadavalt määre vahel oleks. Enamikul harrastusrullidel on pealegi komplektis hooldevabad laagrid, mille puhastamine koduste vahenditega mingit tulemust ei anna.” Võistlusuiskude laagrid on poolavatud ja nende hooldamine on hädavajalik.
Uisuostja spikker
- Harrastaja uisud maksavad 150–250 eurot.
- Tee endale selgeks uisutamise eesmärk – ajaviide või sport.
- Vali uisud, mis on mugavad ja sulle ka väliselt meeldivad.
- Algajana eelista väiksemate ja pehmemate ratastega uiske.
- Osta uisud tuntud spordipoest ja proovi jalga eri brändide uiske.
- Konsulteeri ka treenivate sõitjatega, kellel on praktiline kogemus.
- Lase uisusaapaid kuumutada, et need sinu jalale sobivamaks muuta.
Uisutama õppides pane selga vanemad riided, millest kukkudes kahju ei ole, ent mis sind siiski kaitsevad. Nagu teistegi aktiivsemate spordialade puhul sobivad rulluisutamiseks hästi lükrast, hingavad spordiriided. Sa ei pea rullitamiseks eraldi komplekti ostma ja saad tiirud tehtud ka tavaliste trennirõivastega. Peamine, et tagatud on ilmastikukindlus ja mugavus.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2017. aasta maikuu ajakirjas.
Kommentaarid