KANNATAMATU ERDOGAN: Türgis toimuvad presidendi võimu kinnistamiseks erakorralised valimised (3)

2017. aastal muutus põhiseadusreferendumi järel läks suur osa täitevvõimust presidendi ametikohale ning kaob peaministri amet. Põhimõtteliselt vahetub parlamentaarne riigikord presidentaalse vastu välja. Erdogan ei mäi maldavat oodata, et juba uute ülesannete ja võimu täitmise juurde asuda.

Võimalik, et president kardab ka uut riigipöördekatset nagu 2016. aasta ebaõnnestunud sõjaväelaste ülestõus. Plaanipäraselt pidid valimised toimuma alles 2019. aasta novembris, nüüd aga 24. juunil. Kusjuures, Türgis kehtib 2016. aasta riigipöördekatsest endiselt eriolukord. 18. aprillil hääletab Türgi parlament selle poolt, kas jätta eriolukord riigis kehtima - oodatav tulemus on jah.

Erdogani koduerakond Õigluse ja Arengu Partei on huvitatud sellest, et eriolukord kehtiks ka erakorraliste valimiste ajal. 2019. aasta novembrini seda hoida oleks majanduslikult väga keeruline (rääkimata sellest, et jätab välismaailmale üsna kummalise mulje). Juba praegu on eriolukord Türgi majandust negatiivselt mõjutanud ning tõenäoliselt soovib Erdogan pärast oma eeldatavat võitu selle tühistada. Kui eriolukorda 2019. aasta novembrini üritada hoida, võib türgi rahva majanduslik seis olla sedavõrd kriitilises seisus, et Erdogani toetus kannataks selle tõttu tõsiselt.

Enda sõnul on president aga mures valitsuse töö efektiivsuse pärast. „Kuigi president ja valitsus teevad koostööd, raskendavad seda vana korra hädad absoluutselt igal sammul,“ ütles ta pöördumises riigimeediale. Samuti rõhutas Erdogan olukorra kriitilisust Süürias, mistõttu on presidendi võimulisa algatamiseks vajalik kiire tegutsemine.

CNN kirjutab, et tõenäoliselt seab Erdoganile ainsa vastaskandidaadi üles peamine opositsioonipartei Vabariiklik Rahvaerakond.