Kristo Kollo ootab huviga koondisesuvega kaasnevaid võimalusi ega nuta puhkust taga

„Tulemust vaadates ei saa hooajaga mitte kuidagi rahule jääda, ent samas tuleb realist olla ja tõdeda, et võistkond oli ikkagi laiali lagunenud ja seda sõna otseses mõttes – kaks põhitempot lõpetasid karjääri, Hollandi koondislane Fabian Plak “pani jooksu” ja võistkonna kapten Leandro Gerber oli ka hooaja lõpus seljavigastusega väljas.

Mina ja Daniel Rocamora olime niiöelda vanemad mängijad, ülejäänud 10 meest olid 21 või nooremad. Kivi ka klubi kapsaaeda, et nad ei otsinud alternatiive mängijate asendamiseks ja läksid lihtsama vastupanu teed – mänedžmendi rõhk sellel hooajal oli ilmselgelt suunatud halli valmimisse ja kõik energia, ressurss läks sinna,“ tõi Kollo välja, millises olukorras meeskond lõppenud hooajal oli.

Et Šveitsis on täisprofid vaid leegionärid, sai Kollo rohkem individuaalselt treenida ja püüdis sellest võimalikult palju kasu saada. Isiklikus plaanis peab Kollo hooaega „kasvatavaks“, sest koostöö Rainer Vassiljevi ja üldkehalise ettevalmistuse treeneri Indrek Verroga oli tema jaoks sobiv.

„Rainer pööras väga palju tähelepanu tehniliste nüansside parandamisele pallisaalis ja Indreku füüsiline lähenemine sobis mulle väga hästi. Tunnen, et füüsiliselt olen sammu edasi teinud. Kuidas see kõik palliplatsil rakendub, selle pildi saab ilmselt lõplikult selgeks koondisega treenides/mängides,“ sõnas mängija.

Tuleval hooajal tahab nurgaründaja end kuskil mujal proovile panna ja ei välista ka kodumaale naasmist. „Nüüd võin kindlalt väita, et samas klubis ma ei jätka. Tunnen, et minu aeg seal sai läbi ja arengu seisukohalt oleks vaja edasi liikuda. Mõningat huvi on tuntud siit ja sealt, aga konkreetset pakkumist pole. Ma ei välista ka Eestisse naasmist, kõik sõltub klubist – minu jaoks on oluline perspektiiv ja areng. Kui klubil on suured sihid ja huvitavad plaanid, siis miks mitte,“ sõnas mängija, lisades, et kuigi hooaeg äsja lõppes, ootab ta juba mänge Eesti koondises.

„Hetkel ootan pikisilmi koondist. Trenni tegemise isu kuhugi kadunud ei ole, tervis on okei ja puhkust taga ei nuta. Eks siis näha ole, mis uksed avanevad selle suvega. Kahju on muidugi kuulda loobujatest, aga see on paratamatus, et mingil hetkel võib keha alla anda. Loodan siiralt, et suve teiseks pooleks on kõik 100% olemas,“ ütles Kollo.

Vahepeal rannavõrkpallile pühendunud võrkpallur ütleb, et liival mängimine on jätkuvalt südamelähedane. „Hoian jätkuvalt ennast kursis, mis rannavollemaastikul toimub, kuidas Kusti ja Mart (Kusti Nõlvak ja Mart Tiisar-toim) tegutsevad ja elan kaasa Rivo (Vesiku) poistele. Oma võrkpallikarjääri tahaks kunagi lõpetada varbad liivas,“ vaatab Kollo kaugemasse tulevikku.