Sven (41) polnud juba mitu aastat hambaarsti juures käinud ja kahtlustas, et tema suus toimub suuremat sorti lagunemine. “Üks hammas tuikas aeg-ajalt, mõnikord paistetas isegi põsk üles. Siis elasin valuvaigistite toel ja võtsin antibiootikume. Hambaarstile minek oli kogu aeg mõttes, aga lükkasin seda aina edasi. Teadsin, et suus on tööd palju ning odav see pole,” räägib ta. Lõpuks saabus aga tõehetk. “Auke oli palju, aga enam üllatas mind see, et arsti sõnul olid mu hambad üsna kõvasti kulunud. Sellise asja peale polnud ma ise üldse mõelnud.”
Selgus, et Sveni harjumus juua pidevalt mulliga sidrunivett polnud kuigi mõistlik – gaasilised joogid, isegi süütuna tunduv mullivesi, lõhkusid tema hambaemaili. “Kusjuures ma ise vaatasin, et mul hambad läigivad ilusasti ja tunduvad hästi siledad.”
Unimedi hambaarst Grigory Popov selgitab, et hambad kuluvad elu jooksul täpselt nagu mis tahes materjal, mis pidevalt hõõrdub. Millised näevad välja kulumata hambad, on hästi näha lastel – neil on esihammaste lõikeservad lausa kergelt sakilised, seevastu kümme aastat hiljem on sakid kadunud – toimunud on kulumine. Füsioloogilisele hammaste kulumisele lisandub aga hulk mõjutajaid, mida saab ennetada või vältida.
Mida vältida?
On märgatud, et happeline keskkond jätab jälje ka hammastele. Nii on avastatud, et pikaajaline ja sage kloorises keskkonnas viibimine võib viia hammaste enneaegse kulumiseni.
Loomulikult mõjub hammastele see, mida sööme. Dr Popov ütleb, et kõige hullemad on happelised joogid (limonaadid, koolajoogid), ka mahlad (apelsini- ja õunamahl), vein, tsitruselised jne. Lisaks lõhuvad hambaid ka seestpoolt ehk maost tulevad happed. Nii näevad hambaarstid hammaste kulumist tihti noortel neiudel, kes usuvad, et oksendamine aitab neil kaalu langetada. Tegelikult lõhuvad nad sellega oma hambaid, mida maohape söövitab. Ka rasedusega seoses tekkivad kõrvetised ning reflukshaigus rikuvad hambaid. “Maohappe puhul on näha kulumist ülemiste esihammaste suulaepoolsetel ja tagumiste hammaste mälumispindadel. Seevastu keele alla jäävad hambad pole kulumisest nii haaratud,” räägib Grigory Popov.
Hambad kuluvad üleliia ka siis, kui neid liiga jõuliselt, liiga karmi ja abrasiivse pastaga hõõruda. Eriti hullult mõjub hambapesu pärast happelise joogi joomist. Sestap tuleks kindlasti pärast limonaadi joomist hambapesuga kas või 20 minutit oodata, mitte kohe jõuliselt küürima asuda.
Krigistamine kulutab
Levinud probleem hammaste krigistamine jätab samuti jälje. “Jõud, mida krigistamisel kasutatakse, on päris tugev. Kuluvad tavaliselt lõikeservad ehk need kohad, millega krigistatakse,” selgitab dr Popov. Samas ei ole hammaste krigistamine üdini halb nähtus, sest see on stressileevendus: me ei saa metslooma kombel ohuolukorras rünnata või põgeneda, aga surume stressisituatsioonis hambad suure jõuga kokku või krigistame neid.
On normaalne, et eakamatel on võrreldes noorematega hambad kulunumad, kuid Unimedi ortodont Dmitri Somov ütleb, et paraku näeb ta üsna tihti 30aastasi, kellel on juba pool hambakroonist ära kulunud. “Kulumist esineb väga paljudel ning järjest nooremas eas,” lisab ta. “Teoreetiliselt oleme aga nii ehitatud, et meie hambad peaksid vastu pidama terve elu. Sellepärast tuleb siis, kui avastame patoloogilise hammaste kulumise, kõigepealt kindlaks teha, mis seda põhjustab, ning põhjus kõrvaldada. Alles seejärel saab hakata tegema hammaste anatoomia taastamisega.”
Lahendused
Ei maksa arvata, et hambad kuluvad vaid otstest ja muutuvad justkui lühemaks. Eks seda ka, kuid esimesena viitab kulumisele hambapindade läikivaks muutumine. Dr Somov selgitab, et kulumata hambad on kergelt matjad ja neil on konarlik reljeef. Seda on hästi näha laste hammastel. “Eakamatel on hambad juba läikivamad, lõikeservadele tekivad lausa läbipaistvad alad. Patsiendid kaebavad, et hambad on läinud justkui kollasemaks, ka see viitab tegelikult kulumisele,” räägib ta.
Tüüpilised kulunud hammastega patsiendid on vanuses 40+. Mida selles olukorras teha annab? Nagu dr Somov juba ütles, selgitatakse esmalt välja kulumise põhjus ja selle järgi saab otsustada, kuidas probleemile läheneda. Näiteks on võimalik kulunud hambapiirkonda taastada täidisega, hammaste krigistamise eest aga kaitsevad kaped, mis pannakse ööseks hammastele. Ent mõnikord on tarvis hambaid lihvida ja panna uued kroonid. “Tihti on vaja mitme spetsialisti koostööd, näiteks ortodondi, kirurgi, hambaarsti ja proteesiarsti oma,” tõdeb dr Somov. “Kuna kulunud hammaste taastamine on keeruline, tasub seda nii palju kui võimalik ennetada.”
Suhu ei tohi jätta tühikuid
Elu jooksul juhtub ikka, et suust mõni hammas kaob – kas siis õnnetuse või lagunemise tõttu. Võiks ju arvata, et mis see üks või paar tühja kohta ikka teeb, kuid hambaarstide sõnul tuleb otsida kiiresti variant puuduva hamba asendamiseks. Nimelt toob tühi koht suus kaasa rea probleeme ülejäänud hammastega.
Dr Popov selgitab, et igal hambal on suus täita oma funktsioon ja kui mõni hammas on puudu, muutub ka teiste hammaste asend. “Loodus püüab sättida teised hambad nii, et see oleks funktsionaalne. Mida vanem on inimene, seda vähem on tal suus hambaid ja see tähendab, et teised on rohkem kulunud, kuna saavad rohkem koormust. Ka hambumus võib muutuda, kui suus on tühikuid,” selgitab ta.
Seega tuleks kaotatud hammas kohe taastada, seda enam, et see on odavam kui nende probleemide lahendamine, mis tekivad suus olevate tühikute tõttu. “Kui ma näen, et suus on lootusetu hammas, kuid luu hamba ümber on veel olemas, siis alati ütlen, et väljatõmbamise järel peab kohe hamba taastama, mitte ootama implantaadi panemisega 5–6 aastat, sest siis läheb see tunduvalt kallimaks. Hambakaart tuleb vaadata ühe ühikuna, kui seal on kõik hambad olemas, siis see töötab. See on nagu Šveitsi kell – kui mõni hammasratas on puudu, siis see ei näita enam õiget aega,” lisab dr Somov.
Veel mõnikümmend aastat tagasi oli hammaste väljatõmbamine ravimeetod, praegu katsuvad hambaarstid inimese enda hambaid nii palju kui võimalik säilitada. “Kunsthammas on alati halvem kui oma hammas. Väljatõmbamine on kõige-kõige viimane variant, mitte kergekäeline otsus,” ütleb dr Popov.
Kuidas vältida hammaste kulumist?
* Vali pehme hambahari (soft), sest isegi keskmine tugevus (medium) on liiga karm.
* Ära kasuta kogu aeg valgendavat hambapastat, sest see on liiga abrasiivne ning kulutab hambaid. Kui sul on valgendav hambapasta, kasuta tuub lõpuni ja järgmine osta juba õrnatoimelisem.
* Pese hambaid korralikult, sest hügieen on hammaste tervise seisukohalt ülioluline. Kohati jääb osad hambaid pesemata ja selle vältimiseks käi kord aastas suuhügienisti juures, kes näitab kätte õige pesemistehnika.
* Hambaniiti tuleb tarvitada iga päev ja niiditada enne pesemist. Vastupidi toimides ei jõua hambapasta mõju hambavahedesse ning need ei saagi puhtaks.
* Kui oled paremakäeline, siis alusta pesu paremalt poolt. Paraku on nii, et paremakäelistel on hambad vasakult poolt alati puhtamad (ja vastupidi), sest tavaliselt kiputakse rohkem pesema sealtpoolt, kust on mugavam.
* Hambaid peaks pesema korraga 2–3 minutit kaks korda päevas. Hommikuse pesu võiks teha umbes 20 minutit pärast hommikusööki.
* Et hambapasta soovitud moel toimiks, tuleb seda suus hoida 2–3 minutit. Võib ka teha nii, et sülitada suurem osa pastast välja ja jätta jäägid suhu hammastele mõjuma.
* Kui tarvitad suuvett, siis vali pigem alkoholivaba, sest see ei kuivata limaskesti.
* Hambaarsti juures tuleb käia igal aastal, ka siis, kui näiliselt mingeid vaevusi pole. Kui suuhügieen on hea, siis aastaga suuri probleeme ei teki ning ravi on odavam, lihtsam ja kiirem.
* Jälgi toitumist – ära liialdada gaasiliste ja happeliste jookidega!
Allikad: Dmitri Somov, Grigory Popov.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2017. aasta aprillikuu ajakirjas.
Kommentaarid (0)