Aju- ja peapõrutuste kiuste motosportlaseks pürgiv Kihnu neiu: kui sa ei ole kukkunud, pole sa piisavalt kiiresti sõitnud (34)

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et põlise kihnlasena Ketlin ennast siiski reklaamida ei saa. Kui neiu oma päritolu kohta täpsemalt uurima hakkas, selgus, et hoolimata suuresti Kihnus veedetud ajast pole ta Liivi lahe suurimal saarel kunagi alaliselt elanud.

Samas, kui arvestada, et just väikesaarel nägid ilmavalgust Ketlini esivanemad ning kolmandiku oma elust on ta ka ise Kihnus veetnud, on tegemist pelgalt iluveaga. Vahet pole, kas ametlikult käib jutt siis veerand-kihnlasest või põlis-kihnlasest. Uhke ikkagi! 

Kes teab, milliseks tütarlapse elu vaid väikesaarel kasvades kujunenud oleks. Kihnut tuntakse ju naiste saarena! Ketlin veetis aga poole lapsepõlvest ka Pärnus, kus kõik vastupidi kulges. Omaealisi plikasid polnud mandril mängukaaslasteks võtta. „Üldiselt kasvasime õega poiste keskel üles. Mängisime politseid ja pätti ning kaikad olid mõõkadeks,“ meenutab ta. „Eks mõni nukk meil ka oli, kuid üldiselt pakkusid mudelautod rohkem huvi.“

Esmalt sõitma, seejärel rääkima

Ometi pole naabripoisid süüdi tema kaherattalembuses. Kui tahta kellegi suunas näpuga näidata, siis isa. Nimelt sai Ketlini kaks aastat vanem õde oma neljandaks sünnipäevaks elektrimootorratta.

„Läksime vanale Audru ringrajale ratast katsetama. Õe kurvastuseks hakkasin ka mina tsiklile usinalt peale ning sellest päevast alates pidi ta seda minuga jagama,” lausub squash'is Eesti meistriks tulnud neiu. Nii õppiski ta nooruspõlves paralleelselt nii eesti kui ka motokeelt. Aga mõlemat kihnu murrakuga!

Väikesaarel sirgudes oleks olnud loogilisem jääda külgkorviga mootorratta või krossika juurde. Võrguhooldusinsenerina töötavat Ketlinit köitis aga bike’ide kiirus. Määravaks sai, nagu ikka, õnnelik juhus. Mullu kevadel asus neiu tööle Auto24ringil ning kui ta oma tsikliga rajalt naases, oli peas juba otsus tehtud. 

Avakatsel nii A- kui ka B-kategooria juhiload saanud pärnakas tahtis tegelikult esimesed võistlustriibulised saada juba mullu, kuid hirmus avarii tõmbas plaanile kriipsu peale. Õnnetuse tagajärjel diagnoositi tal ajupõrutus. Ketlinil käis aga avarii hetkel peast läbi vaid üks mõte: „Kas mu kullake on ikka terve?”

Motosõitjate puhul on tavaline, et kukkudes rahanumbrid silme eest läbi käivad. Tihti ei jää armastatud kaherattalisest just palju alles ning varujupid on kallid. „Endast pole kukkudes kahju, sest valu lööb sisse alles hiljem. Küll on kohe valus mõelda ratta peale ja sellele, palju parandamine jälle maksma läheb,” tunnistab lisaks tavalistele juhilubadele ka väikelaeva kapteni lubasid omav neiu.

Ei löö millegi ees risti ette

Lisaks ajupõrutusele diagnoositi tal mullu ka kaks peapõrutust. Kas vanemad ei räägi kodus, et lõpeta ära, tüdruk!? „Nad ütlevad seda mulle kogu aeg. Perekond ikka muretseb. Üllatuslikult sain pärast viimast avariid ka arstide käest pragada. Öeldi, et sina enam mootorratta otsa ei istu. Olin alati arvanud, et arstid lihtsalt lapivad kokku, kuid tegelikult hoolivad nemad ka. Aga ma läksin ikka ratta selga tagasi,” vastab neiu kergelt naerdes.

Karmid kukkumised ning rahva seas leviv nali, kus mootorrattureid doonoritega samastatakse, teda aga ei heiduta. „Öeldakse, et kui sa ei ole kukkunud, pole sa piisavalt kiiresti sõitnud,” sõnab neiu ning tõmbab varrukast välja veel teisegi iroonilise mototarkuse: „Kes hiljem pidurdab, on kauem kiire.”

Et mootorrattasõiduks ennast vormis hoida, külastab ta jõusaale ning kolmel korral nädalas ronib ka poksiringi MMAd ehk vabavõitlust harrastama. Mehelike alade kõrvale sobivad loomulikult ainult ekstreemsed hobid – tänavu tegi ta esimest korda tutvust mäesuusatamisega, ootenimekirjas on benji- ning tiibkostüümiga langevarjuhüpe. Üks hullus teise otsa!

Küll ütleb ta kardinaalse „ei“ kaitseväele. „Mu õde käis selle läbi, aga minu puhul on see välistatud, sest peaksin siis kaheksa kuud oma kallimast eemal olema,” ütleb neiu ratta poole viibates.

Peamiselt ekstreemsete aladega tegelev neiu on ka endalt küsinud, et mida ta tegelikult kardab. „On inimesi, kes kardavad ämblikke. Osad sügavat vett. Aga mina?” küsib neiu. Vastus: elu mootorrattata.

***

Oma debüüdi motovõistlusel teeb Kihnu juurtega Ketlin 19. mail, kui sõidetakse Eesti meistrivõistluste esimene etapp. C-klassis võistlev neiu unistab suurelt, ehk ihkab mehed selja taha jätta ning hooaja kokkuvõttes triumfeerida.

Tsikli selga iga ilmaga

Kuigi oma esimesed iseseisvad meetrid mootorratta seljas läbis Ketlin juba kaheaastaselt, sai ta isikliku kaherattalise omanikuks alles gümnaasiumis. Avasuksuks osutus 1991. aasta Yamaha, millega sai kogu aeg koolis käidud. Sadagu või pussnuge.

„Iga ilmaga sai siis käidud. Isegi kui taevast rahet tuli, ikka läksin motikaga kooli,” meenutab neiu. „Midagi halba selle peale ei öeldudki, rohkem vaadati, et „oh kui äge, plika ei löö millegi ees risti ette”.”

Sama kaherattalisega alustas Ketlin ka veel mullust tsiklihooaega, kuid seejärel lõi motopisik talle tõsiselt pähe ning praeguseks on tal istumise all juba viies ratas – enda disainitud BMW S1000RR, mis tegelikult ka juba järgmist omanikku ootab.

„Hing ihkab juba midagi uuemat. Mootorratast, millel on rohkem lisasid,” tunnistab Kihnu juurtega neiu.

Ketlini senised kaherattalised:

1. Yamaha FZR 600R (1991)

2. Honda Hornet CB 600 F (1999) 

3. Suzuki GSX-R 1000 (2001)

4. Honda CBR 900 RR (2002)

5. BMW S1000RR (2010)

Motoringkonnas paratamatult tähelepanu keskpunktis

Naised ja motosport pole just kõige hõlpsamini sümbioosis üle huulte tulev sõnapaar. Pigem on naisi kahe- ja neljarattaliste juures minimaalselt, mistõttu langeb nendele vähestele tavapärasest suurem tähelepanu.

„Kindlasti hakkame rohkem silma, kuid see tähelepanu on hea. Enamasti lihtsalt imestatakse, et kuidas naine nii kiiresti sõita julgeb. Lisaks on eriti hea see, kui meestele pähe teeme,” sõnab alles motomaailma sukelduv Ketlin muheledes.

Eesti kõige tuntuma naismotosportlase tiitel kuulub ilmselt kaht magistrikraadi omavale Anastassia Kovalenkole, kes praegu poliitikuna tegutseb. „Austan teda väga. Ta on küllaltki kleenuke naine, aga pakub sellegi poolest meestele vinget konkurentsi,” tunnustab neiu ametiõde.