UUES BASKETBALLIS | Merike Anderson: tahan olla esimene, kelle särk Braine'is lae alla tõmmatakse (1)

Kui Merike Anderson 2013. aastal Belgia klubi Braine’i Castorsiga käed lõi, oli tegemist sealse meistrisarja keskmikuga, kellel olid suured unistused. Viis aastat hiljem on eestlanna auhinnakapis kolm karikakulda ja neli meistritiitlit ning heitlus käib ka viienda nimel.

Käesolev artikkel ilmus 26. aprillil päevavalgust näinud ajakirjas Basketball. Avaldame loo muutmata kujul ja täismahus. Braine on Belgias olnud tõeline valitseja. Klubi on viie aasta jooksul jõudnud sisuliselt igasse finaali - ainsaks erandiks tänavune karikafinaal, kuid sellest hiljem - ning noppinud uhke teekonna jooksul rekordilise arvu võite. Koduliigas on neil hetkel käimas 132mänguline võiduseeria, mis sai alguse 2013. aasta 23. novembril. Kuupäeval, mis on une pealt meeles ka Andersonil. Uksest ja aknast sisse voolavate triumfide üle, millest suurim oli tänavu 100punktiline, ei pea mängijad siiski ise arvet. See töö tehakse ära fännide poolt. Järjekorras sajanda võidu puhul meisterdasid poolehoidjad 2 x 2 mõõtmetes lipu, kus seeria alguskuupäev ilusasti ära märgitud. Nii lehvibki daatumiga plagu Braine’i fännisektoris ning igal pisijuubelil saab saavutus ära märgitud ka nende kodulehel. Märtsis uut üheaastast lepingut allkirjastades hõiskas eestlanna, et tahaks jõuda numbrini 175. See lävepakk jääb järgmisel hooajal siiski ületamata (võimalik vaid 166ni jõuda), kuid päris püüdmatu ka pole, sest kes teab, mis ülejärgmine aasta toob. Viis aastat tagasi ei osanud Anderson ette näha ka senist Belgia-teekonda. „Varasemalt olin kõige pikemalt ühes klubis olnud kaks hooaega, kuid praegu surub juba vanus peale. Siiani on klubi ambitsioonid minu omadega sobinud ning kui nemad soovivad mind siin edasi näha, siis mis vanal mängijal veel tahta,” leidis jätkuvalt Euroliiga tasemel palliv eestlanna.

Braine’i klubi on Andersoni jaoks kui oma laps, kes temaga koos kasvanud ja arenenud. „Alguses olid klubil ainult suured plaanid. Pärast minu tulekut oleme tulnud Belgia meistriks ning samm-sammult kõrgemale rühkinud. Ma olen neile juba oma. Kui mind siin klubis poleks, oleks neil kindlasti teine nägu” leiab ta.