Korvpall

ROBOTID TULEVAD?! Kas ja kuidas muudavad tehisintellektid spordimaailma?  

Siim Kera, 2. mai 2018, 00:05
FUTUVUTT: Kes on sinu lemmik robotjalgpallur? Pildil RoboCupi Saksamaa lahtised meistrivõistlused aprilli viimasel nädalavahetusel.Foto: Jens Meyer/AP Photo/Scanpix
„Sajandi suurüllatus? Brasiilia koondis võitis jalgpalli MMi finaalis suurfavoriidina murule jooksnud robotite esinduse!“ Kas säärane pealkiri on utoopiline või mitte?

Nagu takjad! Nii võiks öelda erinevate masinate ning nupukate nutiseadmete kohta, mis meie igapäevaelus prisket rolli mängivad. Targad vidinad aitavad meid kodus, autos, tööl või kus iganes ustavate tehis-semude abikäsi vaja peaks minema. 2017 läks ajalukku aastana, mil esimene robot sai kodakondsuse – õnnelikuks androidiks Sophia, kellest sai Saudi Araabia (robot)kodanik. Tulevik on käes. Mida see kõik spordimaailmale tähendab?

„Kindlasti rakendatakse seda treenimise ja vahendite arendamiseks,“ sõnab Õhtulehele hinnatud spordibioloog Kristjan Port. „Seda eriti tehnilisemates spordialades. Enne Londoni OMi panustasid britid aladele, kus on suurem tehnika osakaal – näiteks jalgrattasõit, sõudmine, tennis, mitte näiteks 100 m jooks, kus on suurem roll inimlikul pingutusel. Kui riik pakub tehnoloogilist ja teadmispõhist tuge, on edu lihtsam saavutada. Selline lähenemine on ka paljudel profivõistkondadel, aga nemad sellest avalikult ei räägi.“

Praegu ongi pigem kasutusel vahendid, mis aitavad sportlase iga sammu ja liigutust analüüsida ning seeläbi juhendajatele kuldaväärt tagasisidet anda. Seda nii treeningutel kui ka mängus. Eriti agaralt kasutatakse selliseid meetodeid näiteks pesapallis.

Kuid on ka põnevamaid abimehi. Sportlaste füüsilised võimed on kergemini hoomatavad, kui see, mis toimub atleedi peas. Kanada idufirma Receptiviti üritab sotti saada just sellest viimasest, mis vaat sama tähtiski, kui kehalised oskused. Kujutate ette, et arvuti ütleb 18aastase megatalendi kohta, kas tal on piisavalt mentaalset vastupidavust ja võimsust, et oma alal tippu jõuda? Seda kanadalased proovivadki.

Robot nimega Cue sopsutab vabaviskeid paremini kui parimate päevade Gert Kullamäe. Foto: Kazuhiro NOGI/AFP PHOTO/Scanpix

Tulekul eetiline kriis

Aga ikkagi, kõige tähtsam küsimus, kas tehisintellektidest saavad sportlased? Kas tulevikus heitlevad Meistrite liigas Madridi Robotid ja Manchesteri Robotid ning F1s tuhisevad isesõitvad masinad? 

Ei tea, aga märtsi lõpus tutvustasid Jaapani autotootja Toyota insenerid oma vabal ajal meisterdatud kossurobotit CUE, kes pärast 200 000 viske sooritamist suudab nüüd vabaviskeid sajaprotsendiliselt tabada. 

Ei tea, aga iga-aastasel jalgpalliturniiril RoboCup osalevad just humanoidid ning võistluse laiem eesmärk on käesoleva sajandi keskpaigaks moodustada robotitest tiim, mis teeks valitsevale maailmameistrile tuule alla. 

Tribla nagu Beckham! Hiina robotid aega veetmasFoto: Zhang Wenkui/SIPA ASIA/SIPA/Scanpix

Jah, lugesite õigesti. 32 aasta pärast peaks tuleviku Messid ja Ronaldod masinatelt kolki saama. Ilmselt liiga utoopiline plaan, aga selliseid asju on pagana raske ette ennustada.

 „Need on ühest küljest inimlikud võistlused, aga lahingusse astuvad ju robotid, ning auhinda ei panda mootori külge, vaid antakse inimesele,“ mõtiskleb Port. „Seostame seda edu inimliku saavutusena, aga kui tehisintellekt võidab ja inimene vajutab ainult punasele nupule, siis muutub see imelikuks. Teaduseski on patenteeritud lahendeid, kus inimene ei osalenudki, vaid masin ragistas.“

Port usub, et tehisintellektide tõttu on spordis oodata suuremat eetilist kriisi.

„Vanade reeglite põhjal ei saa öelda, kas robotiga võrkpalli mängimine on okei või ei ole,“ nendib ta. „Peame oma väärtused üle vaatama ja see on alati ebamugav. Seni oleme sportlikku pingutust käsitlenud kui inimlikku saavutust – nutikat kehalise ohverduse näidet. Masina osa suureneb seepärast, et inimesel on raskem ja valusam, aga unustame, et seepärast tehaksegi sporti. Võitja peaks olema see, kes talub rohkem valu ja on inimesena leidlikum.“  

***

Rahvuslik sport hääbub?

Kui loogiliselt mõelda, siis tähendab tehnoloogia võidukäik sedagi, et rikkamad on eelisseisus – neil on rohkem ressursi, et mõelda ning arendada välja uusi kastist väljas lahendusi. Kas Eesti sportlastel on üldse tulevikus võimalik gigantide vastu saada?

Kristjan Port Foto: Mati Hiis

„Koondiste sport jääb üldiselt vaeslapse ossa, see transformatsioon on juba toimumas,“ lausus Port profiklubide rikkusele ning potentsiaalsele tehnoloogiavõimekusele viidates. „Kui vaatame Eesti tippe, siis meil on rahvusvahelised tipud näiteks jalgpallis ja jalgrattaspordis. Võtame isegi meie naistennisistid, kes on samuti eraraha toel tippu jõudnud. Rahvuslik osa jääb taustale ning Eesti ja üldse väiksemad riigid on natuke nutusemas olukorras.“

***

Mis on tehisintellekt?

Tehisintellekt ehk kunstlik intellekt ehk tehismõistus ehk tehisaru on masina intellekt. Kõnekeeles räägitakse tehisintellektist, kui masin jäljendab inimese vaimule iseloomulikuks peetavaid tegevusi, näiteks õppimine ja ülesannete lahendamine.

Termini võttis kasutusele 1956. aastal John McCarthy, kes defineerib tehisintellekti teadusena intelligentsete masinate loomisest.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sport@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee