Kalev Kruus ralliroolis.Foto: Stanislav Moškov
Spordivaria
4. mai 2018, 09:48

Kalev Kruus ennustab Eesti spordikommentaarile musta tulevikku (21)

Tuhanded sääsed Siberis verd imemas! Kõlab kui kehvapoolse õudusfilmi idee. Tegelikult on see vaid põgus seik kalamehest spordikommentaatori kiires elus. Kalev Kruus (38) räägib Õhtulehele Eesti turu väiksusest, triatlonist ja unenägudest, kus teda kippus kiusama Enn Eesmaa.

Küll küllale liiga ei tee – Kruus võiks vabalt võrkpalli kommenteerida

Mees nagu sümfooniaorkester. Kes on suvalisel hetkel maandunud Viasat Sport Balticu kanalile, on sealt väga suure tõenäosusega kuulnud Kalev Kruusi häält. Olgu siis spordialaks jalgpall, korvpall, ralli või F1. Mujal maailmas ei kujutaks ilmselt ettegi, et üks mees on endale niivõrd laia alaassortii valinud. Aga Eestis on see paratamatus.

Kalev Kruus on suur võrkpallisõber. Foto: Alar Truu

„Seda on muidugi palju, aga noh, need alad mulle väga meeldivad ja sobivad ja küll ma saaks ka võrkpallis hakkama,“ muigab Kruus. „Hea meelega teeksin näiteks Meistrite liiga jalgpalli, käiks iga nädal staadionilt staadionile või siis sõidaks vormelikaruselliga kaasas nagu soomlased ja muu maailm teevad, aga me oleme Eesti. Me oleme uskumatult väike turg. Me ise mõtleme, et oleme jube kõvad, aga tegelikult ei ole. Seepärast teengi nii palju erinevaid töid. Mulle meeldib tööd teha!“

Mis ala aga Kruus kunagi kommenteerida ei sooviks – iluuisutamist! Miks? „Ei saa sealt hüpetest midagi aru. Alad, kus kohtunikud otsustavad, on suhteliselt keerulised.“

Eestikeelne spordikommentaar hääbub?

Kruus on endiselt nukker, et Viasat tänavusest hooajast enam F1 ülekandeid ei näita. Kasutab isegi sõna katastroof. Aga ei ole lihtsalt finantsi, ülekandetasud on laes.  

„Eesti spordipublik on ikkagi nii väike, see on uskumatult väike. Kui Meistrite liigat vaatab näiteks 60 000 inimest, siis see on vähem, kui mahub Camp Nou või Santiago Bernabeu staadionile. Ma natuke kardan, et Eestist kaob veel suuri asju ära. See ei ole võib-olla üldse viimane asi. Äkki mõne aasta pärast ongi need ülekandeõigused nii kallid, et meiesugused väikesed riigid ei suudagi seda võtta ja neid näitavadki inglisekeelsed kanalid ja vaikselt hakkab hääbuma eestikeelse spordikommentaatori roll. Võib-olla näen asju mustades toonides, aga suund on sinna poole olemas, see võib vabalt mõne või kümne aasta pärast nii olla.“

HD-pilt tuleb. Millalgi

Veebruari lõpus teatas Viasat Sport Balticu sisujuht Kalev Kruus, et 1. maist alates näeb vingeid spordivaatemänge ka HD-pildis. Kiire pilk kalendrisse ei valeta, lehekuu on stardipakkudelt edukalt minema saanud, kuid mida pole, on HD-pilt.

„Ma käisin kuskil välja kuupäeva 1. mai, mis oli meie majas aasta alguses absoluutselt kindel sihtmärk,“ kommenteerib Kruus, kuid detailsemaks ei lähe. „Nüüd ma enam ei kommenteeri asju, mis minust ei sõltu. Lähimas tulevikus (HD-pilt) tuleb, aga millal, seda ei hakka enam ütlema.“

Unenäo-Enn: „Noh, Kalev, mis siis täna spordist?“

Kruus, kelle lugematuid mahlakaid tsitaate võib Facebookist lugeda lausa mitmelt fännilehelt, tõdeb, et ses osas ta eeltööd ei tee. Värvikad ütlused lihtsalt sünnivad. Oma sõnadega ülekandeid dirigeeriv Kruus näeb aga siiani unes, kuidas tal mitte midagi välja ei tule.

ROOLIS: Laia ampluaaga Kalev Kruus kommenteerib tänavusest aastast ka WRC-rallisid.  Foto: Stanislav Moškov

„Vanasti kui ma olin uudistelaua taga eetris, siis oli hästi sagedane öine unenägu, et lähen eetrisse ja legendaarne telemees Enn Eesmaa küsib: „Noh, Kalev, mis siis täna spordist?“ Ja mul ei tule mitte midagi! Mul ei ole mitte midagi! Ei ole midagi ettevalmistatud. Näen jätkuvalt tänaseni seda öösiti vahel unes. Harvemini on selline unenägu, kus ülekanne hakkab, kuulen juba, et loetakse meile Läti keeles 5-4-3-2 ette ja ülekanne hakkab ning mul pole midagi ettevalmistatud.“

Tuhandete sääskede rünnak

Kalev Kruus juhtis pikalt praegu pausil olevat telesaadet „Kalamehejutud“. Vee-elukaid käidi jahtimas nii Iirimaal, USAs kui ka näiteks Siberis. Just viimane sihtkoht oli mehe jaoks kõige meeldejäävam.

„Kui me sealt Magadanist Kamaziga liikuma hakkasime… seal kuudis magasime kuskil jõgede ääres, põhimõtteliselt ainult üks tee läks Jakuutia poole,“ meenutab Kruus. „Sa näed seda mastaapsust, seda suurust.

Kalev ja kala. Foto: Facebook/@Kalamehejutud

Sul on üks küla, kus on 2000 inimest, kui on üldse nii palju, siis on 300 kilomeetrit (tühja maad). 300 kilomeetrit on Tallinna-Riia ots põhimõtteliselt ja sul ei ole mitte midagi. Üks väike teenikerdis läheb kuskilt. Mitte midagi ei ole, ainult puhas taiga.

Siis on järgmine küla. Siis on 600 kilomeetrit ja järgmine küla. Ja inimesed elavad väga rõõmsat elu. Kõik kohalikud olid hästi rõõmsad. Soovitan kõigile minna, kes tahavad naturaalset elu näha.

Siber oli hästi raske. Seal ei ole mingeid tingimusi, magad kivide otsas, hommikul pesed jões hambaid. Ühe öö magasime taigas sääskede keskel. Oli karm. Mingit magamist ei olnud, tuhanded-tuhanded sääsed ründased ehkki olid võrgud ja asjad ümber. See kõik oli ikkagi seda väärt.“

Keskeakriisis?

Tuntud spordikommentaatorit on viimasel ajal tabanud triatlonipalavik. Otepääl on ta läbinud poolpikka raudmehetriatlonit, tänavu plaanib Tallinnas ette võtta oma esimese täispika raudmehe (3,8 km ujumist, 180 km jalgratast, 42 km 195 m jooksu).

„Hommikul kell 6 on start ja kui ma õhtul kell 8 finišisse jõuan, siis tuleb pikk spordipäev, saab kõvasti sporti teha,“ räägib Kruus. „Lähtun sellest lausest, mis mulle kunagi pärast mu esimest triatloni, kus ma sain kuumuse käes haamri ja lõpetasin viimasena, öeldi. Ain-Alar Juhanson ütles, et väga hea, nüüd said aru, et triatlonit ei katkestata. Tullakse kas või roomates lõpuni.“

LOOM VÄLJA: Kalev Kruus mullu Otepääl poolpika raudmehetriatloni finišis. Foto: Aldo Luud

Paistab ütlemata jube katsumus. Tekib lihtne küsimus: miks?

„Olen kaks poolpikka lõpetanud, see on see ärategemise värk. Võib-olla selline keskeakriisis vaevlevate meeste probleem, aga see on kaif,“ sõnab Kruus.

Mees tõdeb, et ta tegelikult vihkab jooksmist („ma ei liigu joostes, lihtsalt loivan“), kuid sellele eelnev ujumine ning rattasõit kompenseerivad raske lõpu. Ja ega tähtis pole võit, vaid mõnu.

„Kui ma mõtleks kohale, siis ma oleks pidanud ammu lõpetama,“ seletab ta. „See, mismoodi Otepääl must mööda joostakse.. Inimesed, kes on teisel ringil – ma alles esimesel –, kõik tegelikult muigavad ja naeravad, aga las nad teevad seda, olen vähemalt rajal.

Kalev Kruus (vasakul) "Kolmanda poolaja" stuudios koos Siim Kera (keskel) ja Kaarel Tälliga (paremal). Foto: Stanislav Moškov