Kuumarabandus
Kuumarabandust on lihtne ära hoida, kui kannad leitsakulisel päeval laia suvekübarat või kerget mütsikest ja väldid umbseid ruume.
* Kuumarabanduse tunnused on peapööritus, peavalu, kehv olemine, vahel ka oksendamine.
* Nende tunnuste ilmnemisel mine varju ning ole seal poolistuvas asendis. Mitte mingil juhul ei tohi heita pikali nii, et veri valgub pähe.
* Joo palju, pane otsaette külmas vees niisutatud lapp ning ära enam päikese kätte mine.
Ohud vee ääres
Ära kunagi mine üksinda ujuma! Kui järsku märkad, et sõbra pea on veepinnalt kadunud, siis võib ta olla uppumas. Üldlevinud on arvamus, et uppuja karjub häälekalt appi. Tegelikult pole uppuval inimesel üldjuhul jaksu karjuda – kogu tema energia kulub vee peal püsimisele.
* Uppujat saab aidata vaid see, kes oskab ise hästi ujuda. Viska uppujale mingi kättejuhtuv asi, nt lauajupp, plastpudel, kas või riided. Kui ta neist haarab, saab ta kaldale vedada. Vastasel korral võib ta oma päästja külge nii kõvasti klammerduda, et veab temagi vee alla.
* Uppuja elustamist tuleb alustada kohe. Vaata talle suhu, kui seal on liiva või kive, siis eemalda need.
* Samal ajal helista häirekeskuse numbril 112, pane telefon valjuhääldi peale enda kõrvale. Häirekeskuse töötaja saadab välja kiirabi ja kuni selle saabumiseni nõustab sind, kuidas uppunut elustada.
* Elustamist alusta suust suhu hingamisega. Kui hingamine ja südametegevus taastuvad, pole vaja elustamist jätkata.
* Kui hingamine ei taastu, jätka elustamist nii kaua, kuni tuleb kiirabi. Ära muretse, kas teed seda õigesti või valesti, sest kõige halvem on see, kui sa midagi ei tee.
Õnnetused grillides
Lustlikus tujus olles kallatakse sütele suure hooga süütevedelikku. Sellel, kes on grillile väga lähedal, võib aur või leek hingamisteid põletada. Märgiks sellest on söega määrdunud huuled ja tahmased esihambad.
* Kutsu kiirabi ja tee seda kohe. Ära jää lootma, et olukord ise paraneb või ehk on külma õlle joomisest abi.
* Pane kannatanu kaelale külma, sest sellises olukorras tekib kergesti lämbumine.
* Kui hingamine lakkab, hakka kannatanut elustama. Toimi samamoodi nagu uppunut elustades ning järgi päästekorraldaja nõuandeid.
Põletused
Põletushaava korral on väga oluline haava jahutamine. Kui sa seda ei tee, siis naha põlemisprotsess jätkub ning nahk kahjustub sügavamalt. Kui põlema on süttinud riided, siis kustuta leek veega, lõika põlenud rõivad katki ja eemalda kiiresti. Kui materjal on jäänud naha külge kinni, siis ära seda sikutama hakka.
* Jahuta põletada saanud kohta jaheda veega.
* Kui oled haava maha jahutanud, pane haavale näiteks Burnshieldi põletuskreemi.
* Ulatusliku põletushaava korral pöördu erakorralise meditsiini osakonda ehk EMOsse. Ära hakka haava siduma, sest side võib kahjustatud naha külge jääda.
Võõrkehad hingamisteedes
Juhtumid, mil toidutükk kapitaalselt kurku läheb, pole sugugi haruldased. Ära mine üksinda eemale köhima, võta häbenemata vastu pakutav abi.
* Koputa toidutüki hingamisteedesse tõmmanud kaaslasele seljale, seejärel pane talle oma käed selja tagant ümber ning tõmba tugevalt enda poole ja veidi üles. Võib juhtuda, et kurkuläinud toidupala õnnestub nii eemaldada.
* Kui oma jõududega toidutükki kätte ei saa, kutsu viivitamatult kiirabi.
Toidumürgistus
Mõistlik on süüa vaid seda, mille kvaliteedis kindel oled. Siiski võib juhtuda, et satud sööma riknenud toitu ning tagajärjeks on piinav toidumürgistus.
* Toidumürgistuse korral on oksendamine väga hea. Joo kindlasti palju vett, et keha ei jääks vedelikupuudusse. Soovitatav on juua mineraalvett, näiteks Värskat või Borjomit.
* Kui oksendamisele lisandub ka kõhulahtisus, kutsu kiirabi. Nimelt võib sellises seisundis inimene kiiresti sattuda veepuudusesse ning see on juba eluohtlik.
Mürgiste taimede söömine
Eriti lastega võib juhtuda, et nad söövad eksikombel mürgiseid marju, näiteks proovivad ussilaka või piibelehe ahvatlevaid punaseid marju.
* Helista terviseameti mürgistusteabekeskuse telefonil 16662. Infoliin on avatud 24/7.
* Oksendamist pole vaja esile kutsuda.
* Kui mürgistuse saanu hakkab oksendama, jälgi, et ta ei kaotaks teadvust.
* Mürgistusnähtude korral pöördu kindlasti EMOsse.
Rästikuhammustus
Rästik on Eesti ainuke mürkmadu. Ise ta sind ei ründa – et rästikult hammustada saada, pead talle kas peale astuma või teda käega puudutama. Erandiks on väikeste poegadega emarästik, kes võib rünnata instinktiivselt ka muidu. Tüüpiliselt asub hammustada saanud koht tossuservast ülalpool jalal, kus võivad olla 2–4 mürgihamba jäljed.
* Kui oled üksi metsas ja said rästikult hammustada, siis kutsu keegi endale järele, sest mida vähem liigutad, seda aeglasemalt mürk kehas levib. Lama varjus ja oota abi, ära mingil juhul tõsta hammustada saanud jalga kõrgemale.
* Kui keegi sulle järele tulla ei saa, tule siiski ise metsast välja, sest kiirabi jaoks pole rästikuhammustus kõige ägedam kutse ning nad ei tule kohta, kuhu ligi ei pääse.
* Aseta haavale külma veega immutatud lapp. Külm ahendab veresooni ning aeglustab mürgi levikut. Kui kasutad külmakotti, pane koti ja naha vahele riie, et nahka mitte kahjustada.
* Ära seo jalga tugevalt kinni, ära pane haavale mulda ega proovi seda välja lõigata või kõrvetada.
* Haav valutab ja jäse võib minna paiste. Samuti võib tõusta palavik.
* Pöördu võimalikult kiiresti EMOsse. Seal otsustatakse, kas on vaja teha vastumürgisüst või manustatakse veeni kaudu hormoonpreparaate.
NB! Kui oled rästikumürgi suhtes ülitundlik, väljendub see hingamisteede turses. Tekib lämbumistunne nagu mesilase- ja herilasemürgiallergia korral. Kui tunned pärast rästikuhammustust pitsitust kõris ja silmade ees hakkab mustaks minema, siis kutsu kohe kiirabi.
Koerahammustus
Suvel antakse koertele tavaliselt enam vabadust ning siis on ka rünnakuid rohkem. Koerahammustuse korral tuleb käituda teistmoodi kui n-ö tavaliste haavade korral. Kui muidu kehtib soovitus verejooks võimalikult kiiresti peatada, siis koerahammustuse puhul on see vastupidine – lase verel natuke voolata, et haava sattunud toksiinid saaksid väljuda.
* Kui haav on ära veritsenud, pane sellele peale side või lapp. Koerahammustus näeb üldjuhul väga kole välja, seepärast on vähem traumeeriv, kui sa seda ei näe.
* Puhasta haav esmalt puhta veega, EMOs tehakse seda juba korralikumalt.
* Kui verejooks on peatunud, mine kohe EMOsse ja lase endale teha marutaudisüst.
* Tihti vajab haav ka õmblemist, mida tehakse samuti EMOs.
Kukkumine sporti tehes
Mõni kukkumine on tõsisemate tagajärgedega, mõni kergem. Eriti tõsiselt suhtu pea peale kukkumistesse. Kui põrutasid tõsiselt kätt või jalga, saad lõpliku selguse alles EMOs, kus tehakse viga saanud kohast röntgenipilt. Tasub teada, et murtud jalg või käsi ei pruugi minna siniseks ega olla ebaloomulikus asendis, vaid võib olla ka lihtsalt valus ja paistes.
* Esmane valuvaigisti on külm. Pane seda põrutada saanud kohale ning hoia nii kaua, kuni valu möödub.
* Tee kindlaks, kas suudad kätt või jalga liigutada, kas jäse on ebaloomulikus asendis või on mõni liigutus valus. Kui jalg on valus ja sa ei saa seda liigutada, kutsu kiirabi.
Käevigastuse korral seo käsi rätiku või salliga kaela ja mine ise EMOsse.
* Kui jalg on nikastatud, tõsta see kõrgemale, et vältida verevalumi ja turse teket. Hoia nii vähemalt 24 tundi, siis võid hakata proovima, kas jalale kannatab toetuda.
Peapõrutus
Sporti tehes kanna alati kiivrit ja nõua seda ka oma lastelt. Kiiver kaitseb, kui see on õigesti (võimalikult tihedalt) peas ning ka paraja suurusega. Juhtusid aga ikkagi pea ära lööma, on kõige tähtsam anda oma ajule rahu ja puhkust.
* Kõik pea peale kukkumised võivad põhjustada peatraumasid. Kuldreegel on see, et kui laps on võimeline pärast kukkumist ise püsti tõusma, on temaga kõik korras. Kui ta jääb lamama, tahab voodis olla ja kurdab peavalu, siis tuleks minna EMOsse.
* Kui täiskasvanul pea pärast kukkumist valutab, tekib iiveldus või oksendamine, tuleb minna EMOsse.
* Peapõrutuse järel vajad sa rahu. See tähendab ekraanikeeldu – ei mingit arvutis mängimist, teleri vaatamist ega nutitelefonis suhtlemist. Väldi kõiki erutavaid emotsioone.
Marrastushaavad
Esmane haavapuhastusvahend on puhas vesi. Kui haav pole mädanema läinud, ei ole vaja sellele mingeid haavasalve määrida. Lase haaval ise paraneda.
* Pese haava voolava puhta veega, seda ei tohi teha kraavi-, jõe- ega järveveega. Ära pese haava jõuliselt, vaid tupsuta õrnalt.
* Haava desinfitseerimiseks sobib näiteks Asept. Gutasept ei pruugi kõikidele sobida, sest astmaatikutel võib see põhjustada allergiat. Desinfitseerida on mugav Aseptiga immutatud ühekordsete salvrätikutega.
* Kui soovid haava katta, siis tee seda õhku läbilaskva plaastriga. Marrastushaav vajab paranemiseks kindlasti õhku.
* Suurema, näiteks rattasadulast kukkumisega saadud marrastusega kaasneb tavaliselt ka põrutus ja sellepärast peaks minema EMOsse. Sinna tuleb minna ka siis, kui haav vajab õmblemist.
* Maanteel kukkumisest saadud haavadesse tekib enamasti põletik. Haavasalvi kasuta ikkagi alles siis, kui haav muutub põletikuliseks. Küsi salvi apteekrilt.
Rahvatarkused, mis ei toimi!
* Ära määri põletushaavale, sh päikesest põlenud seljale hapukoort, sest see rikneb kuumaga ja võib haavas põletiku tekitada.
* Ära pane põletushaavale soola, õli ega mett. Raviks piisab Burnshieldi geelist.
* Ühtegi haava ei tohi määrida joodiga, sest jood kõrvetab haava servi ja takistab paranemist. Joodi suhtes on paljud ka allergilised.
* Umbses ruumis minestanud inimest pole vaja hakata sealt välja tirima või jalgele tõstma. Las ta lamab veidi, hea on tõsta ta jalad veidi kõrgemale.
* Kui tekib krambihoog, ära hakka kannatanut värske õhu kätte sikutama ega sunni teda jalgu alla võtma. Aseta talle midagi pea alla, kas või oma kott, et ta pead krambihoo ajal ära ei lööks. Keera ta külili ja kutsu kiirabi.
* Ärapõrutatud kohale pole paistetuse alandamiseks vaja panna kapsalehte. Leevenda valu külma peale panemisega ning luumurrukahtluse korral mine EMOsse.
* Palavikus inimest ei tohi mässida tekkidesse, vaid vastupidi – katta võimalikult kergelt.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2016. aasta juunikuu ajakirjas.
Kommentaarid