Ja minusuguseid on teisigi. Kui ma tegin oma sõprade seas küsitluse, paiskus terve müriaad vastuseid. Ja tõelise sõltlasena tundsin ma end igalt poolt ära. Mitu neist tunnistas sõltuvust vürtsikatest kastmetest. Mina ka! Vana hea vene sefiir meeletutes kogustes? Mina, mina ka tahan! Kodutehtud soe leib soolase võiga? Kas kuulete juba kõhukorinat? Ema tehtud kartulisalat grillitud pisikeste viineritega? Andke siia, ja kohe.
Miks on toidusõltuvus nii raske? Toit narkootikumina on üks enamlevinuid ja samas üks vähem kurjaks kuulutatud asju. Vajame ju seda oma tegevuseks tahes tahtmata. Miks on ikkagi nii raske kuulata oma tahtejõudu ja öelda sellele mahlasele suussulavale šokolaadikoogile (kummikommidele, seakoodile, pekikõrnele – lisa oma kiusatus siia) konkreetne EI?
Miks siis mitte – EI?
Aastaid arvati, et ülesöödikud on tahtejõuetud logardid, kuid tegelikult võivad nad olla lihtsalt altimad mõnuhomooni dopamiini mõjule.
Näiteks Scripps Research Institute’i juures tehtud uuringu kohaselt vallandub teatud toitude söömisel rohkem dopamiini kui teiste puhul ning aju tahab seda tunnet tugevdada. Samamoodi mõjuvad meile narkootikumid, näiteks kokaiin. 2001. aastal USAs National Institute on Drug Abuse’i tehtud uuringust selgus, et ülekaaluliste inimeste dopamiini tundlikkus on madalam kui teistel, mistõttu on neil tung rohkem süüa, et mõnutunnet kätte saada.
N-ö narkootilist heaolu tekitavad road, mis sisaldavad ohtralt suhkrut, soola või rasvu. Dopamiinivoog võib teadlaste sõnul ületada kõhu täitumisest märku andvaid signaale, mistõttu inimesed jätkavad söömist. See omakorda tekitab rasvumisohu.
Ülesöömine on arenenud riikides toonud kaasa tõsiseid terviseprobleeme. Tervise Arengu Instituudi üle-eelmisel aastal tehtud uuring näitas, et ülekaalus või rasvunud meeste osakaal on Eestis 55% ning selliseid naisi on 50%.
Kiusatus, millele järele anda
Kõiges aga ei saa oma ajukeemiat süüdistada. Ka psühholoogiliselt on raske toidule ei öelda. Sa võid olla kui tahes range toiduplaani kummardaja, kuid on teatud asjad, mis teevad hinge seest hellaks. Ema tehtud pannkoogid – ah mis, üldse kõik ema tehtud toidud! Ahjuliha just nii, nagu kodus kunagi tehti – ehk siis pekikõrned kartulite peal.
Toit on meie algseim arusaam armastusest – nii on mulle kunagi öelnud psühholoog Helgi Toomsalu. See on vastsündinu esimene helge kontakt emaga väljaspool üsa, mil ta on sünnist ikka veel šokis. Rinnapiim on imikule midagi eriti magusat ja helget, see on tõend ema armastusest ja osaliselt põhjus, miks mõned meist ei suuda tundeid tunda teisti, kui suu kaudu – olgu kuritarvitatavaks siis toit, jook või tunnustatult saatanlik kolmainsus alko-narko-tubakas.
Hea sõber Kalle räägib ikka, kuidas arendas endale aastaid tagasi Moskvas õppides raskekujulise sefiirisõltuvuse. Ma mõistan teda – midagi head, kerget ja õhulist kodust kaugel kõrilõikajalikus metropolis, kus ääremaalt tulnud noori just ei hellitatud.
Terava pipra lõksus
Teatud toitudega võib aju hakata seostama meeldivaid elamusi, nii et soovid neid üha taastoota, arutleb Liisa. “Eks pühadetoidudki käi samasse rubriiki, õiget tunnet muidu ei teki, ajuühendused ei toimi. Toit on siis pigem rituaal. Pipar, mu lemmik, samas pidavat olema looduslik heaolutunde tekitaja, võrreldav narkootikumiga.”
Tšilli on tõesti üks menukamaid maitsetaimi üle maailma, kuid samas ka üks tervislikumaid. Kui inimesed oma sõltuvusest magusa ja soolase vastu räägivad häbiga, siis teravasõltlased on selle üle pigem uhked. Oma sõltuvust nendest tulistest kaunakestest on kinnitanud uhkusega ka menukokk Jamie Oliver, kes nimetas tšillit oma saates “lähimaks looduslikuks aseaineks morfiinile.” Samas lükkab meditsiin selle ümber, sest toidus oleva tšilli efekt ei jõua ajju, vaid jääb suhu, nentisid King's College Londoni teadlased pärast seda avaldust järgmise päeva Briti kõmulehtedes.
Uuringud pole veel tõestanud, et tšilli tihe kasutamine tekitaks maohaavu. Haavandite tekkeks tuleks süüa korraga nii suur kogus tšillit, et see ei jõuaks isegi kurgust alla, kuna limaskestad ei kannata kõrvetustunnet välja, kirjutab livesience.org.
Pigem on leidnud kinnitust asjaolu, et tšillis sisalduv kapsaitsiin on looduslik valu- ja palavikualandaja, aitab kiirendada ainevahetust ja rasvade lõhustamist. Netiavarustes on tšillit soovitatud isegi uimastisõltlastele võõrutusnähtude leevendamise abivahendina muude rohtude kõrval.
Ettevaatust, maitsetugevdaja!
On ka toite, mis tekitavad teadlikult sõltuvust ja mida oleks targem vältida.
Kõigepealt on selleks maitsetugevdajaga üle külvatud toidud, mis sisaldavad naatriumglutamaati ehk E621 või teisi glutamaate pakenditähisega E620 kuni E623. Seda on pea igal pool, peamiselt aga lihatoodetes.
Miks? Sest muidu me ei ostaks neid, nad oleks maitsetud, ütleb mu toiduainetehnoloogist meheema. Tema suudab selle vastiku E juba esimesest ampsust ära tunda, see jätvat väga nigela magusapoolse järelmaitse. Küll aga tunnistab ta, et glutamaatide võim on kohati väga suur. Aeg-ajalt ei suuda temagi hoolimata oma ettevalmistusest ja teadlikkusest mööda kõndida kartulikrõpsude riiulist. Ja kui paki ostab, sööb kohe ka ära.
See on üks koledamaid sõltuvusi, sest kartulikrõpsudes pole kehale mitte midagi kasulikku. Ning eriti jube on see väikeste laste puhul. Elasin selle möödunud kevadel pikal reisil olles läbi. Andsin oma kaheaastasele põnnile paki kartulikrõpse – et ta rongis vait oleks. Vaikus tuligi, nii 15 minutiks. Siis oli kott tühi ja laps nõudis hirmsa kisaga uut, silmad ohtlikult hiilgamas. Ta saigi selle ja – minu või tema õnneks – oksendas välja. Rohkem meie perre teadlikult krõpse ei osteta (ma loodan, et ka issi seda siin loeb!).
Uuringud on näidanud, et glutamaatidega liialdamine võib tekitada allergiasarnaseid tervisenähte, löövet, hingeldust või õhetust. Ka on leitud, et need panevad inimesi üle sööma ning seega kallutavad rasvumisele.
Kuidas siis maitsetugevdajaid vähendada? Minu ämm näiteks loeb väga hoolikalt pakendite infolehti. Müügil on glutamaadivabad singid ja vorstitooted, kuigi pahatahti kallimad. Alati on hea valmistada võimalikult palju toitudest ise, sest nii on võimalik kontrollida koostisosade tervislikkust.
Suhkur – hunt lambanahas
Skaalal suhkur versus rasv on aastatega toimunud oluline siire suhkru suunas, mis paraku pole alati kuigi tervislik. Vist igaüks, kes on kauem tervisliku toitumisega tegelenud, mäletab, kuidas eelmistel kümnenditel kõlas pidev mantra – söö mis sa sööd, peaasi et sa rasva ei söö. Ka kasulikud rasvad, mis aitavad näiteks vitamiinidel imenduda, arvati menüüst välja. Suhkur, selle eri vormid ja asendajad (fruktoos, maisisiirup, aspartaam) olid osa tunnustatud tervislikust menüüst.
Võib ju olla lihtne öelda, et vältigem suhkrut, kuid tänapäeval on seda lisatud igale poole. Suhkrut on isegi n-ö soolase toidu sees, näiteks heeringas või tomatikastmes.
Suhkruga liialdamine aga mõjub meie kehakeemiale (mõnuhormooni dopamiini tekkele) samamoodi nagu oopium, kinnitas Princetoni ülikoolis tehtud uuring. Liigne suhkur tekitab sõltuvust ja soovi seda heaolutunnet pidevalt korrata, sest ilma suhkruta on halb ja vastik olla. Mida rohkem me magusat sööme, seda rohkem me seda ihaldame – täpselt samamoodi põhjendab dooside suurendamise vajadusi narkomaan.
Ameerikas on välja arvutatud, et just suhkru pealetung on süüdi kümnetes tuhandetes rasvumise tagajärjel tekkinud haigustesse suremises. Suhkur on ka põhjus, miks me kulutame kogu maailmas järgmiste aastate jooksul 47 miljonit dollarit ülekaalulisuse tekitatud tõbede – nagu diabeet, südamehaigused, vähk ja dementsus – raviks, avaldas Huffington Post.
Samas ei saa me suhkrust loobuda, kuid lahendus oleks selle taandamine maitseaineks, mida suhkur ka sajandeid tagasi oli, enne kui leiti võimalus seda tööstuslikult toota. Igatahes – suhkrukaifist tervenemine on järjest menukam ning see on tehtav. Võtmeks on vältida rafineeritud suhkruid, mis mängivad vere insuliinitasemega. Tarbides liitsüsivesikuid, nagu täisterajahutooted, köögiviljad ja kaunviljad, püsib energiatase kauem ühtlane ning meeleolumuutused koos “suhkrupohmelliga” jäävad ka ära.
Sõltlase teekond
Oscar Wilde ütles, et kõige parem viis sõltuvusest jagu saada on sellele järele anda. Toidusõltuvusega teistmoodi hakkama ei saagi, sest tahame või ei, sööma peame ikkagi.
Ma tean, mis on minu n-ö sõltuvusroad ja oskan neist juba eemale hoida. Väldin karamelli, mis on puhas suhkur või juustu, milles on palju rasva ja mõnikord ka ülemäära soola. Ning nagu teadlik sõltlane, ujutan ikka ja jälle oma roa üle tulise salsakastmega. Kui selles pole glutamaate, on tegemist parima viisiga sõltuvusi leevendada. Ja kõht hakkas nüüd korisema!
TEST
Kas oled sõltlane?
Yale´i ülikooli Ruddi toidutehnoloogia uurimiskeskuse teadlased on välja töötanud küsimustiku, mis aitab tuvastada toidusõltlasi. Kas tunned end ära?
· Teatud roogade puhul ei suuda sa söömist lõpetada enne, kui kõik otsas.
· Jätkad söömist, isegi kui kõht saab täis.
· Sööd kuni iivelduseni.
· Muretsed, et ei söö mingeid toite või ei suuda millestki loobuda.
· Kui teatud rooga pole, oled valmis nägema palju vaeva, et seda hankida.
Kuidas sinu suhe toiduga mõjutab isiklikku elu.
Kas oled täheldanud, et:
· sööd teatud toitu nii tihti ja suures mahus, et see segab juba töö tegemist, lähedastega suhtlemist või muud lõõgastust;
· väldid mõningaid töiseid või seltskondlikke olukordi, kuna kardad, et ei suuda seal pakutavale toidule õigel ajal ei öelda;
· sul on toidu või söömisharjumiste pärast probleeme tööl või koolis hakkamasaamisega.
Kas teatud toidu vältimine toob kaasa võõrutusnähte, nagu:
* ärevust,
* ärritatust,
* muud vaimset tasakaalutust.
Seos söögi valimise ja vaimse tasakaalu vahel. Kas tunned, et:
* teatud roa söömine tekitab probleeme, nagu depressiooni, ärevust, eneseviha või süütunnet;
* tunned vajadust üha juurde tõsta, et peita halbu mõtteid või pikendada söömismõnu;
* sama koguse söömine ei leevenda enam halbu mõtteid, või ei paku senist naudingut.
Allikas: Yale Food Addiction Scale (YFAS).
Mis on dopamiin?
Dopamiin on neurohormoon ja virgatsaine, mis:
1) annab teada meeldivast tegevusest või kogemusest;
2) motiveerib seda kogemust kordama (seksuaal- ja toitumiskäitumine, samuti erinevad sõltuvusprobleemid).
Allikas: Vikipeedia.
Sõltuvust tekitavate toitude TOP 10
1. Jäätis
2. Kommid
3. Friikartulid
4. Šokolaad
5. Küpsised
6. Kartulikrõpsud
7. Koogid
8. Pasta
9. Pontšikud
10. Sai
Allikas: http://healthyliving.msn.com.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2014. aasta eriväljaandes Kilo & Kalor.
Kommentaarid (0)