Keio Kuhi. (Robin Roots)

Balti klubikorvpalli saatus saab selgeks hiljemalt juuni lõpuks. Tõenäoline on Balti liiga kadumine - isegi kui jätkatakse, siis mitte praegusel kujul. Läti korvpalliliit on huvitatud läbirääkimistest Eesti osapoolega, et luua Eesti-Läti ühisliiga.

Pisut võib selgust tuua esmaspäev, sest siis kogunevad erakorralisele koosolekule Eesti korvpalliliidu juhatuse ja korvpalli meistriliiga nõukogu liikmed. Erinevalt korvpalliliidu pressiteates kirjas olnust, kinnitas alaliidu peasekretär Keio Kuhi Õhtulehele, et praegu veel lätlastega läbirääkimisi ei peeta.

"Läti on Eesti korvpalliliidule teinud ettepaneku edasist tegevust arutada. Seda teemat oleme erinevatel kohtumistel puudutanud, aga mitte juhatuse koosolekutel. Ainult juhatusel on volitus midagi otsustada. Esmaspäeval selgub, kas me astume lätlastega läbirääkimistesse või mitte," rääkis Kuhi.

Enim on Balti liiga osas ükskõiksust näidanud leedulased. Lõppenud hooajal osales Leedust vaid kolm klubi, kellest Prienai loobus poole pealt. Leedu korvpalliliiga (LKL) tegevjuht Romualdas Brazauskas on samas ametis ka Balti liigas. Tema ja LKLi presidendi Remigijus Milasiuse sõnum oli eile Vilniuses peetud koosolekul lihtne: Balti liiga kas kaob või peab oluliselt muutuma.

Milline "oluliselt muudetud kontseptsioon" Balti liiga päästa võiks, on veel vara rääkida. Koosolekult sõideti tagasi teadmisega, et kolm osapoolt arutavad teemat omakeskis. Praegu on kõige selgem nägemus on Läti alaliidul - luua tuleks Eesti-Läti ühisliiga.

Balti liiga juhatus koguneb juuni lõpus ja lõplik otsus tehakse 2004. aastal loodud võistlussarja saatuse osas siis. "Teoreetiliselt on võimalik, et kõik on juba varem selge. Mida varem uue hooaja ettevalmistamisega pihta hakata, seda parem. Aga ajagraafikut ei oska ma ennustada, sest tegu on väga ajamahuka ja üksikasjaliku aruteluga"

Jaga artiklit

9 kommentaari

K
kas  /   12:00, 21. mai 2018
see võimaliku Eesti-Läti ühisliiga loomine tähendab seda, et see jääbki ainsaks liigaks või tehakse see BBL asemele. Kui viimane variant, siis tähendaks see ju seda, et me mängime taas jälle oma klubidega lisaks oma meistriliigaga. Seda küll vaja pole, olgu siis juba ühine liiga kus mängib juba märkimisväärne arv meeskondi (vähemalt 12) ja kõik kõigiga läbi. Play-offidele saamine muutub ka natuke karmimaks, aga samas ka sunnib pingutama rohkem. Konkreetselt mänge saab rohkem, aga edasi väga mõelda ei taha, sest nii võime üldse medalitest suu puhtaks pühkida. Sihuke kaheotsaga asi. Mina pooldaks oma liiga jätkumist ja lisaks võiks olla veel üks skandinaavia liiga, kus siis lisaks Eestile mängiks mõned meeskonnad Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Taanist ja võib-olla kusagilt veel. Miks mitte igast riigist näiteks kolm paremat meeskonda.
K
kospel  /   21:39, 17. mai 2018
tuleb siis liivimaa liiga,tallinn oma crambo,tillukalevi,tülikute,kossukooliga kembelgu omavahel venemaa kallite kampadega,soome sortsid ka ehk!

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis