Kaastunne lähedastele, oli meil küll pool aastat, aga jäi meelde, elav, särav, jutukas, energiline. Meenutan alati hea sõnaga. Tundis ka aastate pärast ära kui Tallinnas kohtusime. Autogrammi andis ka. Puhka rahus.
väga kurb kuulda.Eestis ta lausa vaikiti maha,nagu siin kombeks.väga vapper ja tubli sportlane.Eestis selliseid praegu kahjuks ei ole.autobiograafiline raamat,milleta kirjutas on nii pönev et ei saanud kuidagi käest ära panna.soovitan köigile.parimaid autobiograafiaid ja Kopli elu ENSV täpne kirjeldus.Lootsin temast veel kuulda.
Huvitav,et just tippsportlased lahkuvad ülekohtuselt vara.Miks küll,nad peaksid ju ometi olema tervemad kui meie tugitoolisportlased.Sügav kaastunne omastele.
61-selt lahkuda on varavõitu. Kaastunne lähedastele. Samas imestan, kui teisi meie olümpiavõtjaid tuntakse-teatakse ja neist vahek ikka ka kirjutarakse ja teles näidatakse. siis tema oli kuidagi unustusehõlma jäänud. Nii et algul pealkirja lugedes ei saanud esimesel hetkl arugi, et kellest on jutt. Kuigi neid kuldmedali saajad meil ju nii väga palju ei olegi.
KOMMENTAARID (7)