Ville Arike | Eesti-Läti ühisliiga - igal juhul koos Kalevi ja VEFiga! (1)
Esmalt sellest, miks ühiselt on parem kui omaette. Eesti meistriliigas osales tänavu kaheksa meeskonda, kellest ühe moodustasid Audentese poisid. Olgem ausad, see supp pole eriti rammus. Kõik soovijad mängisid paralleelselt veel mõnes sarjas, saades ka rahvusvahelist mõõdet. Enamikul oli selleks mõõtmeks Balti liiga ning kui jääda ainult omavahel, mõne üksiku vastasega toksima, toimub taandareng.
Võtame kasvõi Eesti jalgpalliliiga, kus kolm-neli tippklubi saavad huvitavaid mänge põhimõtteliselt ainult omavahel. Lisaks paar või heal juhul natuke rohkem euromängu ja ongi kõik. Seda on vähe.
Võrkpallis, samuti naiste korvpallis Eesti-Läti liiga toimib ning pole näha põhjust, miks ei peaks toimima ka meeskorvpalluritel. Ent siin on üks oluline nüanss. Balti liiga oli elujõulisim ajal, kui selles lõid kaasa regiooni kõik tipud. Mäletame Tartus peetud Final Fouri, kus kohal oli kaks Leedu suurklubi. Mida rohkem tekkis loobujaid, seda enam hakkas asi ära vajuma.
Eesti-Läti liigat luues tuleb hoolitseda selle eest, et osaleksid mõlema riigi kõik paremad klubid. Eelkõige käib jutt Ühisliigas tõenäoliselt jätkavatest BC Kalev/Cramost ja Riia VEFist. Mingil juhul ei tohi lasta tekkida olukorral, kus keegi tugevatest loobub suurele mängukoormusele viidates Eesti-Läti liigast. Siis tuleb üles näidata paindlikkust ja miski sobiv lahendus välja mõelda.
Näiteks finaal Kalev - VEF ja pronksimatš Tartu - Ventspils - või vastupidi - lisaksid meie kahe riigi korvpallielule kõvasti särtsu ja vürtsi!
Kommentaarid