Perfokaartidest nutitelefonini: spikerdamine koolides ei sure kunagi (37)

Spikerdamine ja mahakirjutamine on väärika ajalooga nähtused, koolilapsed harrastasid seda juba suure ilmasõja ajal ja kindlasti varemgi. Aastakümnete jooksul on lisandunud tehnilisi abivahendeid, kuid ka vanad ja läbiproovitud võtted pole kuhugi kadunud.

„Kõige jubedam kogemus oli, kui õpetaja istus otse minu kõrvale,” meenutab Marko oma koolipõlve ärevaid hetki. Klassikaaslased kihistasid muudkui naerda ja koolmeistri hinge oli pugenud kahtlus. Olukord oli ohtlik, sest spikker oli sealsamas nööri küljes Marko varrukas.

Kuna Marko nõutas gümnaasiumiharidust nõukogude ajal, sai ta kasutada spikerdamiseks abivahendit, mis nüüd on defitsiit, kuid toona seevastu laialt levinud – nimelt perfokaarte. Nende peale kirjutas ta kogu info, mida peaks matemaatika kontrolltööks vaja minema. Spikker ise oli läbi aukude aetud nööride abi sügavale pintsakuvarrukasse tõmmatud.