Ilmselt parim borš, mis siiani saadud. Punane ja meeldiv. Foto: Dannar Leitmaa
Meistrite liiga
25. mai 2018, 17:30

ÕHTULEHT KIIEVIS | Borš tuuakse lauale koos viinaga (2)

Ja nüüd midagi täiesti teistsugust – milline on Kiievi parim borš?

Ukrainlased on omamoodi õnnelik rahvas – neil on üks toit, mida rahvusvaheliselt seostatakse just nendega. See on mõistagi kõigi lemmiksupp pärast seljankat ehk borš. Kiievis söögikohtades on antud meeldiv supp igas mõistlikus menüüs esindatud. Seejuures olevat saada ka rohelist borši, aga selleni ma jõudnud pole.

Ukrainas tuuakse borš koos leiva ja peenikeste pekiviilude või -kreemiga, mida kohalikud salo'ks nimetavad. Enamasti sisaldab supp korralikku ribiliha tükki, mis muudab meenutuse Salvesti purgisupist üsna hädiseks.

Borši hinnad on madalad, nagu ka kõik muud hinnad Kiievis, kui välja jätta tänase ja homse öö hotellitubade hinnad. Kui supp maksab üle kahe euro, siis oled juba üsna kallisse kohta sattunud. Ja huvitaval kombel on supp palju parem, kui sa tellid seda kesklinnast väljas.

Kiievi äärelinnas, Oboloni nime kandvas linnaosas, saab borši 59 kohaliku raha eest, mis on napilt alla kahe euro. Kulinaarne nauding on meeletu, sest peeti on supis korralikult ja juurde toodud pekiribad ja leib on väga head. Seejuures pean mainima, et pekk pole kunagi minu lemmik olnud, aga supi kõrvale maitseb see väga hea. Lisaks on alati standardvarustuses sibulakimp, mille täpsema kasutusjuhise jätab ettekandja ütlemata. Loodan, et seda supi sisse tükeldades ei riku ma kirjutamata söögireegleid.

Ilmselt parim borš, mis siiani saadud. Punane ja meeldiv. Foto: Dannar Leitmaa

Kui välja arvata kõlaritest mürgeldav kohalik EDM, siis on meeleolu söögikohas väga kena.

Kesklinna poole liikudes lähevad hinnad mõistagi üles ja supp pole ka alati nii hea.

Kolme B tähega kohvikut – Beer, Beef and Burger, iseloomustab hipsterlik indimuusika ja palju Liverpooli fänne. Kolm sarnast istuvad kõrvallauas ja olla pärit Rumeeniast, mistõttu oskavad ka nemad mõistlikul määral vene keelt. Kui nad üritavad tellida sibularõngaid, siis jääme me samas kogu seltskonnaga mõttesse, et kuidas seda vene keeles öelda. Luk circle pole õige versioon.

Kesklinnas seotakse sööjale põll ette. Nii olla autentne. Foto: Dannar Leitmaa

Supi kõrvale toodavad pekiribad on vürtsitatud küüslauguga ja konsistentsis, mis võimaldab seda määrida leivale. Supp isegi on maitsev.

Söögikohas, mille uksel uhkeldab silt, et tegu on top 10 söögikohaga Kiievis, jääb borš lahjaks. Kerge punakas helk on küll, aga muidu ei leia supist palju peeti. Seekordsed kõrvallaua inimesed on Tadžikistanist ja räägivad, et finaali võidab Real Madrid. Kui öelda, et eestlane mängib ka äkki finaalis, siis vutifännid jäävad mängija nimega hätta.

Lihtsa supiga tuuakse lauale korralik valik suupisteid. Ja viin ka. Foto: Dannar Leitmaa

Lisaks supile tuuakse lauale kaks pitsi häguse vedelikuga, mis olla viin. Sinna juurde on pandud piprakaun ja sool. Kui seda soovituste kohaselt manustada nii, et võtad esmalt pipra, siis viina ja siis alles soola, hakkab kõike näinud eestlane luksuma ja nutma. Selle peale saabub hoolas ettekandja, kes küsib, et kas saab kuidagi aidata. Ei saa, väga valus ja halb on. Ent sellest hoolimata on hind ka selles kohas igati suurepärane. Supp maksab napilt üle kahe euro.