Deivil TserpFoto: Õhtuleht
Spordiblogi
28. mai 2018, 00:05

Deivil Tserp | Mina olin paugu otsas, kui puu käis (8)

Möödunud nädalal jõudis avalikkuseni teave, et kulturist Ivo Parveotsa dopingu A-proov on osutunud positiivseks. See juhtum poleks ilmselt erilist tähelepanu saanud – tavalise spordihuvilise silmis on vahelejääja tundmatu suurkuju –, paraku oli tema treener Ott Kiivikas, kes on võidelnud ala hea maine eest.

Parveots kirjutas sotsiaalmeedias, et kasutas välismaist rasvapõletajat, mida reklaamiti kui lubatud kraami. „Eks trennis kohtad ka palju teisi inimesi ja tuttavaga juhtusin lihtsalt rääkima rasvapõletajatest, mis toimivad ja kuidas toimivad ja kust soodsamalt osta saab,“ selgitas ta tagasilöögi põhjuseid ning rõhutas, et Kiivikas ei ole asjaga kuidagi seotud.

Kaheksa aastat tagasi jäi sama aine ehk anaboolse toimega klenbuterooli kasutamisega vahele Tour de France’i kolmekordne võitja Alberto Contador. Hispaania jalgrattaäss seostas positiivset dopinguproovi roiskunud liha söömisega. Loomulikult ei uskunud niisugust juttu keegi ja Contadorile määrati irvhammaste naeruturtsatuste saatel võistluskeeld.

„Mul pole kellegi ees midagi varjata: vastan telefonile, meilile ja ka Messengeri kirjadele,“ teatas Parveots sotsiaalmeedias.

Ometi on siinkirjutajal raske tema põhjendusi uskuda. Ei taha küll kedagi rumalaks inimeseks nimetada, kuid Parveotsa selgitused viitavad ilmselgelt lauslollusele. Kui sul on kõrval Kiivikase sugune korüfee ja sa kuulad ikka mingisuguse küla-Karla plära, siis pole ju kogu selle protsessi vältel aju kasutatud.

Intervjuus Eesti Päevalehele ütles Parveots: „Tagantjärele vaadates on täiesti ajuvaba, kuidas võib niimoodi orki lennata. Aga need, kes on asja sees olnud, teavad, kui raske on dieedi ajal tõsisemat mõttetööd teha.“

Iga kulturismiga tegelnud sportlane on hiilgavalt kursis, et rasvapõletajate ja toidulisandite erilise mõju tunnetab organism kohe ära. Pigem on see hoiatav signaal ja sunnib endale esitama küsimuse: kas ma liigun õigel teel?

Tundub, et midagi olulist on siiani rääkimata. Parveotsa osa selles hämaravõitu loos võib kokku võtta ühe tütarlapse aastatetaguse keelevääratusega, mida aeg-ajalt lõbusalt meenutatakse – mina olin paugu otsas, kui puu käis!

Olen üsna kindel, et mõne aja möödudes ei ole patustaja nimi enam kellelgi huulil, ent kulturism tervikuna on taas solgiga üle valatud. Eestis on märkimisväärselt suur hulk kiibitsejaid, kellele ei õnnestu isegi parima tahtmise korral selgeks teha, et sel alal on võimalik silmapaistvaid tulemusi saavutada ka puhtalt.

Paratamatult tekkis nüüd jälle olukord, kui halba valgusesse sattus just Eesti edukaim kulturist Kiivikas. Niisuguste juhtumite ajal tuuakse kapist välja kõik vanad luukered.

Karjääri jooksul kolm korda dopingukontrollis põrunud ja eluaegse võistluskeelu saanud Marek Kalmus väitis 2009. aastal, et Kiivikas on müünud keelatud aineid. „Ära tule rääkima, et sa pole sellise äriga kunagi tegelnud,“ kirjutas Kalmus toona oma portaalis.

Mõistagi lükkas Kiivikas süüdistused ümber. Tema eeskujulik koostöö dopinguküttidega – 40aastane atleet on uriini- ja vereproove andnud ka oma initsiatiivil – on mõjunud usaldusväärselt. Kahjuks kahandas Parveotsa juhtum usalduskrediiti ja sellest on siiralt kahju.