Taivo treenib 3–5 korda nädalas – sõltuvalt sellest, kuidas töö ja pere kõrvalt aega näpistada saab. Ujub, kõnnib keppidega, jookseb, sõidab rattaga, talvel suusatab.
Trenni teeb ta hea enesetunde ja tervise nimel. Vahel võtab eesmärgiks mõne rahvaspordiürituse, kus ennast proovile panna. Viimane tõsisem väljakutse oli Tristar 111 möödunud aastal.
Süsteemse veejoomiseni viis Taivo raamat “Vesi, mille järele su keha hüüab”. Raamatust meeldisid talle mõned mõtted:
– inimene koosneb 75%, aju 85% ulatuses veest, järelikult vajavad need varud pidevat täiendamist,
– ükski teine jook ei asenda organismile puhast vett, sest kuigi ka teised joogid sisaldavad vett, ei “filtreeri” organism sealt vajalikku vett välja,
– kui organism ei saa juurde piisavalt puhast vett, hakkab ta seda kinni hoidma, seejärel hakkab organism vett ära võtma nendest keha osadest, kus seda vähem vajatakse, ja olulisematesse kohtadesse pumpama, järelikult on vaja juua, et vett jaguks kõikjale,
– paljude haiguste põhjus on piisava vee puudumine organites, ilma veeta ei saa organism korralikult toimida,
– janutunne tähendab, et organismis valitseb juba kõrbekuivus.
Vett jooma!
Kõigest sellest tegi Taivo järelduse, et vett on vaja teadlikult juua. Ja hakkas veejoomist vaikselt enda peal katsetama, samal ajal oma keha kuulates ja tunnetades.
Nüüd joob ta vett juba väljakujunenud reeglite järgi:
– klaas vett (0,2 l) hommikul ärgates,
– klaas vett umbes pool tundi enne igat söögikorda, söögi ajal vett ega muud jooki tavaliselt ei joo,
– klaas vett alati umbes 1,5–2 tundi pärast igat söögikorda,
– klaas vett alati pärast kohvi joomist,
– klaas vett enne trenni,
– trenni ajal joon peamiselt vett, olenevalt treeningu pikkusest ja higistamise intensiivsusest 0,5–1 l,
– pärast trenni, eriti pärast ujumist, joon taastumiseks vähemalt kolm klaasi vett,
– klaas vett enne magamaminekut.
“Lisan veele tiba meresoola, et organismile mineraalaineid anda, ja vahel ka siis, kui kraanivee maitse ei ole kõige parem,” ütleb Taivo. “Joon peamiselt kraanivett. Veepudel on pidevalt autos, kui tühjaks saab, siis teen peatuse näiteks mõnes bensiinijaamas ja täidan pudeli veega.”
Poolteise aastaga on veejoomisest saanud Taivole rutiin. Mõned tähelepanekud:
– pea on alati selge ja klaar, peavalusid on väga harva, enne haarasin valuvaigisti järele 2–3 korda kuus,
– nahk ei kuiva ega kestenda, läheb vähem kreeme (soovitus ja tähelepanek naistele J),
– saunas ja sportides on higistamine intensiivsem,
– seedimine on korras, kõhugaase vähem,
– sportlikud tulemused paranevad.
Taivo soovitab igaühel leida sobiv veejoomise rütm, alustada sellega vaikselt ja oma organismi vajadusi jälgides. “Tasub teada, et umbes nii palju, kui sisse jood, peab ka välja tulema, seega tuleb “ära käia” tihemini ja see võib alguses olla tülikas,” märgib ta.
Soovitused sportijatele
Treeningu või võistluse eel tasub hoolitseda selle eest, et pingutuse alguseks oleksid keha veevarud võimalikult suured, annab spordiharrastajatele nõu Tartu Ülikooli spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik. “Eriti, kui on ette näha suurt veekaotust higistamise tõttu – siis võiks juba eelmisel õhtul juua liitri jagu meelepärast mahla, mineraalvett või mineraalveega lahjendatud mahla lisaks. Suurem osa sellest joogist tuleks juua piisavalt vara enne magamaminekut, et urineerimisvajadus ei hakkaks hiljem und segama.”
Võistluspäeval võiks juua mineraalvett või lahjendatud mahla pidevalt, kuid mitte nii palju, et makku koguneva vedeliku tõttu enesetunne halveneks.
Tund enne starti võiks juua korraga rohkem: umbes pool liitrit, kuid sobiv kogus on igaühel erinev. Enesetunde järgi võiks juua 150–200 ml spordijooki vahetult enne starti.
Treeningu või võistluse ajal on soovitatav juua sageli väikestes kogustes. Vastupidavusaladel häirib joogi hankimine teeninduspunktis aga võistluse rütmi, nii võib tempo langusest tingitud kaotus olla isegi suurem kui joomisega saavutatav võit tänu töövõime paremale säilimisele.
Nii uuringud kui ka spordipraktika on näidanud, et vastupidavusaladel, kus pingutus jääb poole tunni piiresse, sportimisaegne spordijookide joomine enamasti märgatavat efekti ei anna. Pingsal tööl, mis kestab 30–60 minutit, võib aga joomine juba positiivselt mõjuda. Enamikule sobib siis kõige paremini jahe puhas vesi või mineraalvesi. Seevastu tunniajasel või pikemal pingutusel on läbimõeldud joogirežiim ja spordijook olulised.
Kõrge õhutemperatuuri ja suure õhuniiskusega tekib väsimus eelkõige süveneva veekaotuse ja sellest tuleneva keha ülekuumenemise tõttu. Kuumas eelista võrdlemisi väikese (2–4%), jahedas kliimas märksa suurema (6–8%, isegi 10–15%) süsivesikutesisaldusega spordijooki.
Joo sageli!
Janu tekib enamasti siis, kui organismi veepuudus on süvenenud juba määrani, mis kahjustab kehalist töövõimet. Hoia joogipudel meelepärase maitse ja sobiva koostisega joogiga pidevalt käepärast ning joo sealt sageli!
Hea teada
Turgutust spordijoogist
Spordijook aitab täiendada keha vee- ja energiavaru sportimise ajal ja järel. Kui kiiresti omastad joogist vee ja toitained, oleneb joogis lahustunud aineosakeste sisaldusest. Isotoonilises joogis on tahke aine osakeste kontsentratsioon võrreldav vereplasmaga. Isotoonilisest joogist omastab organism parajalt nii vett kui ka süsivesikuid.
Süsivesikud on inimesele esmatähtsad energiaallikad. Süsivesikud jõuavad glükoosina verre ja vere vahendusel töötavatesse lihastesse kiiresti. See parandab märgatavalt vastupidavuslikku töövõimet.
Esmatähtis energeetiline varuaine lihastes ja maksas on glükogeen. Spordijook treeningu või võistluse järel aitab glükogeenivarudel taastuda, sest joogis sisalduvatest süsivesikutest sünteesib organism lihastes ja maksas glükogeeni.
Naatrium soodustab nii süsivesikute kui ka vee kiiret omastamist joogist ja vee peetust organismis. Süsivesikute ja vee kiire omastamine on tähtsad sportimise ajal, vee peetus aga taastumisel. Puhas vesi või muud naatriumivabad joogid ergutavad suures koguses juues uriini eritumist, naatriumi sisaldavad joogid stimuleerivad veekaotust uriiniga märksa vähem, kiirendades nii kehas normaalse veesisalduse taastumist. Naatrium annab joogile maitset ning aitab pikema aja jooksul säilitada soovi juua.
Allikas: Tartu Ülikooli spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2012. aasta juuni ajakirjas.
Kommentaarid (0)