Panin täiega 24/7
Kuidas 24/7 pühendumisest sai burn-out, kirjeldab tippjuht Oskar (40).
Kui tegeled millegagi pühendunult, pole tööpäeva pikkusel tähtsust. Minu amet nõudis mõttetegevust 24/7. Leidsin, et muudmoodi polegi võimalik, ja see polnud minu jaoks ka pingeline. See oli elustiil. Kui olin selles rattas, oli mul meeletult võimalusi – ja väga eksklusiivseid – puhkamiseks, sportimiseks ja reisimiseks, aga ma ei kasutanud neid. Mõtlesin, et küll kunagi tuleb aeg, las see praegu olla. Kui töö tehtud, on aega pere ja sõprade jaoks, siis on aega chillida.
Keha tuli alguses kaasa
See ei ole ainult tööle pühendumine, mis oravarattasse kannustab, vaid eluhoiak, kas teed asju ligadi-logadi või pühendumusega, vastutad ja paned täiega. Mida rohkem tegin, seda enam sain juurde kogemusi, valulävi ja pingetaluvus kasvasid ja üha sagedamini tundus, et ah, teen selle asja ise kohe ära, ei hakka delegeerimisega aega raiskama. Mõtlesin, et lahendan probleemi 100 korda kiiremini, efektiivsemalt ja paremini, peale selle hoian ettevõtte raha kokku. Lõpuks tegin ära vähemalt 20 inimese tööülesanded. Me ei võtnud neid inimesi töölegi, ma pakkusin, et teen selle kõik ise ära.
Keha tuli alguses kõigega kaasa ja ma ei saanud arugi, et midagi on valesti, vastupidi – kõik oli väga hästi. Üha rohkem oli energiat, järjest rohkem jõudsin ja tegin, aina vähem magasin, tundsin kogu aeg, et oo, äge! Adrenaliin oli üleval ja polnud tunnetki, et vajaksin puhkust. Vererõhk küll muudkui tõusis, hakkasin võtma järjest kangemaid rohtusid, aga ma ei pööranud sellele suurt tähelepanu. Mõtlesin, et need on ealised iseärasused. Tagantjärele saan aru, et eaga polnud sel mingit pistmist. Keha andis märku, et tempo on liiga kiire.
Kõik kukkus kokku
Firmade kokkukukkumine ja masu mõjutasid mind väga tugevalt. Mingist hetkest tegelesin ainult ja ainult probleemidega. Väga pikka aega polnud majanduses ja minu töös ühtegi positiivset emotsiooni ja see mind lõpuks läbi põletaski. Ma ei jaksanud enam kõike vajalikku ära teha, lõpuks ei tahtnud ma enam mitte midagi teha, kuni selleni, et ei tahtnud hommikul voodistki tõusta. Mis on see põhjus, miks ma ärkama pean, mõtlesin. Ma ei tundnud enam millestki rõõmu – kõik oli mõttetu. Kehtinud väärtushinnangud ja normid muutusid, kõik kukkus kokku.
Alles nüüd, kaks aastat hiljem, olen hakanud toibuma, juhtunu lahti mõtestanud ja aru saanud, miks nii läks. Kas midagi oleks olnud teistmoodi, kui ma oleksin vahepeal puhanud? Kas ma kahetsen midagi? Kurat, ma ei tea. Ma pole seda veel selgeks mõelnud. Mul polnud äris alustamiseks head lävepakku. Pidingi teistest kordades rohkem tööd tegema, et jõuda sellele järjele, kus olen praegu. Spordis on sprinterid ja pikamaajooksjad. Sprintida ei saa kogu aeg. Oleksin pidanud seda teadvustama. Paljudel lõpetab selle eluperioodi infarkt. Minul on väga vedanud. Aga minu oodatud chillimise aega ega tänu töö ja kulutatud elu eest polegi tulnud. Keegi ei anna vanale ja väsinud hobusele ämbriga kaeru, et palun, sa oled nii palju rabanud, nüüd puhka.
Praegu nokitsen väiksemaid, varasemast pooleli jäänud tööasju. Kuigi on palju ahvatlevaid ja suurte väljakutsetega pakkumisi, aga et päriselt jälle tööle hakata – selleks ma siiski valmis pole. Olen ettevaatlik, pean veel keha kulutamisest taastuma.
Ülekuumenenud aju
Rutiinne töö, närvipinge ja suur vastutus viivad aju “ülekuumenemiseni” ning me muutume ärevaks ja depressiivseks, selgitab Estonia Medical Spa peaarst Hele Torop. “Tundes neid sümptome, tuleb aeg maha võtta,” õpetab ta.
Ajus on biljoneid närvirakke, mis suhtlevad omavahel eriliste keemiliste ühendite, neuromediaatorite abil. Need ligi 50 ühendit peavad olema tasakaalus, siis tunneb inimene end hästi. Neuromediaatorid, nagu näiteks serotoniin, dopamiin, endorfiinid, on ajule nagu õli autole. Stressirikas ja kiire elustiil kulutavad “ajuõli”, seda süvendavad kohv ja nikotiin. Tekib burn-out, läbipõlemine.
Ületöötamisel kujunev keemiline tasakaalutus ajus viib häireteni nii kehas kui ka psüühikas.
Peapõhjus on serotoniini vähesus, millest keha annab märku unehäirete, lihasevalu, migreeni, magusaisu ja alkoholivajadusega, kuna aju püüab toota serotoniini. Dopamiini vähesus ajus mõjutab nii liikumist (tekivad lihasejäikus ja koordinatsioonihäired) kui mõtlemist (tähelepanu- ja mäluhäired). Inimestel, kel tekib emotsionaalne labiilsus, ülitundlikkus ja paanikahäire, vererõhk tõuseb ja pulss kiireneb, on puudus endorfiinidest. Pinge lihastes ja halb enesetunne alarmeerivad kogu aeg aju, kuid sageli surume seda ohusignaali alla. Sellegipoolest kulutame oma energiat ega saa täie võimsusega pühenduda vaimsetele asjadele või oma igapäevatööle.
Koormatud süda ja veresooned
Suur osa inimestest ei tee mitte füüsilist, vaid vaimset tööd, ja stressi üle kurdetakse väga sageli, tõdeb südamearst Margus Viigimaa. Kui lühiajaline stress on hea koormus ning terve süda ja veresooned selle tõttu suurt kahju ei kannata, siis kuid ja isegi aastaid kestev stress laastab kõvasti. Ilmnevad väsimusenähud, südamepekslemishood, vererõhk, eriti diastoolne rõhk tõuseb, tekivad valud südame piirkonnas. Südant ja veresoonkonda piitsutavad stressihormoonid veres – adrenaliin ja kortisool. “Kui need hormoonid koormavad südame ja veresoonkonna üle, ei suuda organism ühel hetkel enam normaalselt reguleerida koostööd südame ja veresoonte vahel ja tekivadki vererõhutõus, südamepekslemine, pigistustunne, hirm, hooti isegi surmahirm. Niisugustel hetkedel kutsutakse sageli kiirabi,” selgitab dr Viigimaa. “Tihti avaldub niimoodi stress. Esialgu veel pöördumatuid muutusi pole, aga see on viimane aeg hakata südame ja veresoonkonnaga sõbraks, muidu võib mõni raske haigus tulla.”
Ajuõlid tasakaalu!
Loodus on nii seadnud, et kõik organid ja koed töötavad vahepeal tugevamini, kuid aeg-ajalt tahavad puhkust saada, lausub dr Margus Viigimaa. Dr Torop lisab, et puhkust on vaja selleks, et taastada neuromediaatorite ehk nn ajuõlide tase, sest meeldivad tegevused tõstavad serotoniini, dopamiini, endorfiini jt heaoluhormoonide taset. Seda teevad ka muusika, meeldiv toit, füüsiline koormus, mõnusad kaaslased. Toidul on lausa teraapiline toime, seda tuleb nautida kõikide meeltega, nii lõhn, maitse kui ka väljanägemine on määravad. Vähem tähtis pole ka toidu koostis. “Eriti oluline osa on valkudel, kuna nad sisaldavad aminohappeid (trüptofaan, türosiin), mis on “ajuõlide” sünteesi lähteaineks,” selgitab dr Torop.
Kas puhata on parem aktiivselt või passiivselt, on seotud eelkõige sellega, missugune on sünnipärane neuromediaatorite (“ajuõlide”) tase ning missuguseid tööülesandeid täidetakse. Vaimse töö tegija peaks puhkama aktiivselt ja vastupidi. Inimene, kes suhtleb palju tööl, vajab vaikust ja rahu. Missugust puhkust sa vajad, tunned juba intuitiivselt. “Siiski ütleb enamik inimesi, et tunnevad end pärast puhkust tunduvalt paremini, kui on saanud mõõdukat füüsilist koormust,” ütleb dr Viigimaa. “Pärast suuremat ülepingutust on aga tõesti lesimine see, mis mõjub väga hästi ka südamele ja veresoontele. Vahel on vaja üldist puhkust, et süda ja veresooned saaksid olla täiesti vaikselt, nii et nad peaaegu ei teegi mitte midagi, vaid töötavad tühikäigul.”
Kuigi viimasel ajal puhatakse juba rohkem ja teadlikumalt kui varasematel aastatel, tahab Eesti inimene dr Viigimaa hinnangul ikka ülemäära tubli olla. “On küll tore, kui suvemajas aeg-ajalt midagi füüsilist teha saab, aga tihti muutub suvekodu hoopis mure- ja pingeallikaks. Miski tuletab justkui kogu aeg meelde, et see, teine ja kolmas töö on veel tegemata. Suvekodu võiks aga olla rõõmus koht, kus tegeldakse hobidega ja aeg rullub natuke teistmoodi kui töörattas keereldes.”
Estonia Medical Spa peaarst Hele Torop ja südamearst Margus Viigimaa jagavad nõuandeid kosutavaks puhkuseks.
1. Lõpeta jõupingutused, vabane rutiinist. Puhkus peaks tooma rõõmu, häid mälestusi, parandama enesetunnet, tegema tervemaks ja nooremaks. Puhanud inimesed on loovamad ja tulevad elus paremini toime.
2. Ideaalne oleks puhata kaks nädalat talvel ja neli nädalat suvel, ent ka lühemast puhkusest on kasu. Hästi lõõgastab ja aitab igapäevamuredest välja lülituda spaaskäik, kiiresti saab “patareisid laadida” näiteks massaažis, veeprotseduuridel või ülikülmravikambris.
3. Kõige parem on puhata regulaarselt, et ennetada ülepingest tulenevaid haigusi, nagu aju- ja südameinfarkti, insulti.
4. Pole tähtis, mida puhkuse ajal teha, tuleb vaid end hästi tunda. Füüsilise töö tegija võib nautida ka diivanikiisu staatust, kui see lõõgastab kõige paremini.
5. Ka vaim vajab toitu. Luba endale head muusikat, naudi kauneid kunste, kui sobib, siis palveta, mediteeri.
6. Tore, kui osa puhkusest saad veeta reisil. Vahel pakub reis aga nii palju emotsioone, et lõõgastuseks peaks osa puhkusest veetma tuttavas keskkonnas.
7. Tihti kipub väheks jääma uneaega või tekivad unehäired ülepinge tõttu. Luba endale puhkuse ajal rohkem und, siis kosuvad nii aju kui ka süda ja veresooned.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2012. aasta juulikuu ajakirjas.
Kommentaarid (0)