7 VÕTIT | MMil mängiv Maroko oli Eesti vutikoondisele liiga suureks pähkliks (1)

1. Mis otsustas kohtumise saatuse?

Tasemevahe. Oleme niigi Marokost kehvemad ning mitmete põhimängijate (näiteks Ragnar Klavan, Mattias Käit, Enar Jääger, Ken Kallaste, Siim Luts) puudumine ei teinud olukorda kergemaks. Maroko mehed olid tehnilised, kiired, agressiivsed. Kui vaadata külaliste koosseisu, siis on selge, et ega Euroopaski pole palju tiime, kes sedavõrd hea tiimiga uhkeldada võiksid – mehed suuremas osas Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi kõrgliigadest. Viimati kaotas Maroko mullu 10. juunil Kamerunile, pärast seda on võidetud kaheksa kohtumist ning viigistatud kaks.

Kuid see ei ole vabandus. Meie mehed tegid palju rumalat praaki, oli palju arusaamatusi. Eesti koondise kuue kaitsjaga (Madis Vihmann, Artur Pikk, Markus Jürgenson, Karol Mets, Gert Kams, Marek Kaljumäe) algkoosseis ei süstinud mänguks palju optimismi, kuid vähenegi optimism kadus Maroko kindla pallivaldamise tõttu kiirelt.  

Tõsi, teisel poolajal Maroko 2:0 eduseisus tekkis ka eestlastel omad võimalused. Maroko paljud vahetused tegid neile karuteene ning saime paremini mängu sisse. Paar korda andis Vassiljev äärelt hea karistuslöögi. Ohtlikult pääsesid löögile nii Madis Vihmann kui ka vahetusest sekkunud Ats Purje. Kiirelt lidus Sergei Zenjov, trikitas Henri Anier. Optimismi ja enesekindlust tuli. Lõpuks ka Purje värav paremasse nurka! Tagantjärele tarkusena tuleb tõdeda, et Jürgensoni asemel platsile tulnud Purje oleks võinud algkoosseisu mahtuda.

2. Kas Eesti (uus) kaitseliin sai vastaste ohjeldamisega hakkama?

Lisaks eespool mainitud Klavanile, Jäägrile ja Kallastele puudusid täna ka näiteks Taijo Teniste, Joonas Tamm ja Nikita Baranov. Niisiis hakkasid vastaste staare ohjeldama Pikk, Vihmann, Kaljumäe, Mets ja Jürgenson. Ei ole just kõige tavapärasem ega rohkelt kokku mänginud liin. Marokolased leidsid omasid mitmel korral heade läbisöötudega, tihti puterdasime palli ise vastastele ette.

Omaette vaatepilt oli Maroko teine värav. Jürgensoni penaltivea eel kiilus kinni puurivaht Mihkel Aksalu, kes hakkas palli lahti mängima, kuid ei märganud, et vastane noolib lähedal. Tuli meie pallikaotus ja seejärel teenisid külalised juba penalti.

Marokolased olid palliga pidevalt ohtlikud. Käidi ümber meie trahvikasti nagu kassid ümber palava pudru ning otsiti võimalust ampsamiseks. Võib-olla oleks oodanud neilt isegi rohkem otsustavust ja seda viimast õiget söötu, aga seegipoolest elasid Eesti kaitsjad nende hirmuvalitsuse all. Kogu aeg oli tunne, et nüüd hakkab juhtuma!

3. Kuidas mängis Konstantin Vassiljev oma harjumuspärasel kohal? 

Viimases maavõistluses Läti vastu mängis Vassiljev Henri Anieri puudumisel tipuründes. Ei tulnud kõige paremini välja.

„Samas arvan, et ka treenerid saavad aru, et see pole minu jaoks kõige parem koht,“ tunnistas ta pärast kohtumist.

Täna sai ta keskväljal niite tõmmata. Ei olnud küll matš, kus Eesti oleks palju palliga mänginud, kuid Kostja kinnitas, et see on koht, kus ta Eesti koondises väljakul olema peab. Mõned head söödud, paar ilusat jooksu (ühel mängis ta peenelt läbi kaitsja jalgade). Lisaks head tsenderdused karistuslöökidest. Soliidne.

4. Kes oli kohtumise parim mängija?

Põhimõtteliselt võiks anda tiitli ükskõik millisele Maroko ründavale mängijale. Istanbuli Galatasaray mees Belhanda oli terav, Amsterdami Ajaxi pallur Ziyech samuti. Eredalt jäi silma mullu Hispaanias Leganeses pallinud ääremängija Nordin Amrabat. Kiire, terav, loominguline, hea platsinägemine. Ilus vaadata.

5. Mida peavad meeskonnad edasist silmas pidades parandama?

Nagu mainitud, oleks Marokolt rohkem otsustavust oodanud. Kolm väravat nad lõid, aga avapoolaja ülekaalu oleks parem meeskond veelgi suuremaks eduks muutnud. Eesti vastu võib palli veeretada, aga MMil Hispaania, Portugali või Iraani vastu peab ülekaalu osavamalt kasutama.

Kui jätta välja Kostja, siis teiste eestlaste tsenderdused olid allapoole arvestust. Üle ja mööda! Oma mehi ei leitud. Uskumatu, kuidas ei suudeta meeskonnakaaslast üles leida.

6. Mida ütlesid asjaosalised?

Maroko koondise peatreener Herve Renard: „Olen esimese poolajaga rahul. Mängisime seal nagu oma viimases kahes maavõistluses (Slovakkia ja Ukraina vastu). Poolajal tegin mõned vahetused, sest tahtsin mängijaid säästa – meie esimese mänguni MMil on kuus päeva, lähme kohe Venemaale edasi. Oleme valmis! Aga ma ei ole rahul mõndade mängijatega, kes teisel poolajal platsile tulid. Me ei austa jalgpalli, kui mängime nii nagu teisel poolajal.“

Eesti koondise peatreener Martin Reim: "Tähtis oli mängus püsida ja teadsime, et varem või hiljem suudame ise momente luua. Esimene poolaeg oli neid vähe. Kahju sellest, et me endale rumalad väravad lasime lüüa, eriti see teine. See oli ikka päris hea küpsetamine vastastele. Lõi natuke sellise augu mängu. Aga poolaeg tuli peale ja saime end koguda ja teisel poolajal tuli mängust mäng."

7. Mis saab edasi?

Kahe koondise tulevik on vägagi erinev. Eesti rahvuskoondist ootab sügisel ees Euroopa rahvuste liiga, kus meie vastasteks on Soome, Ungari ja Kreeka. Viimasega peame me ka oma esimese kohtumise uuel turniiril – 8. septembril Tallinnas.

Maroko sõidab edasi Venemaale, neid ootab juba järgmisel reedel Peterburis ees MM-mäng Iraaniga. Samase gruppi kuuluvad veel Euroopa tipptiimid Hispaania ja Portugal.