Eesti vollekoondist ootab vana vastane, aga uues kuues

Viis võitu ja üks kaotust ning ainus allajäämine pärineb ka 2005. aastast. Kui ajalooliselt peaks Portugal Eestile sobima, siis mänguliselt võib tänavu teisiti olla. 

See Portugal, keda Eesti eelmine suvi kolmel korral nüpeldas koosnes suures osas B-koondislastest, praegu on nimekirjas alles vaid mõned üksikud mehed, kes meie vastu mullu karastust said. 

Eesti koondise statistiku Alar Rikbergi sõnul ongi Portugali alati saatnud see häda, et paremad mehed on koondise esindamisest erinevatel põhjustel loobunud. Nüüd on aga sats kokku saadud. 

"Nende kaks põhimeest on Alexandre ja Marco Ferreira, kes saavad 30-40 tõstet iga mäng. Sellise Portugali vastu, kus need mehed tegusid teevad, pole meie mänginud," märgib Rikberg ning lisab, et tema hinnangul oli lõunaeurooplastel Kuldliigas kõige keerulisem alagrupp, kuhu kuulusid veel Soome, Hispaania ning Tšehhi. 

Eestil on Portugali vastu üks eelis. Nimelt ei lange me kaotuse puhul konkurentsist. Nimelt pääseb nende edu korral edasi järgmisele etapile ka finaalturniiri kolmas riik, seega piisab Eestil võita vaid kahest mängust üks. 

Samas võib seetõttu poolfinaalkohtumine ka keerulisemaks osutuda. "Peale mängulusti ja raha pole Portugalil midagi muud mängus. Fakt, et nad alagrupigi ära võitsid näitab, et neil on isu mängida," leiab statistik. 

Teise kahe riigina võtavad finaalturniirist osa võõrustaja Tšehhi ning Türgi, kes edestas oma alagrupis (eestlaste jaoks üllatuslikult) Hollandit, Ukrainat ja B-koondisega mänginud Sloveeniat. Võib arvestada, et tšehhid ei korraldaks turniiri, kui nad poleks kohal oma parimas rivistuses ja esikohamõtetega. Lisaks räägib nende kasuks mugav reisigraafik. 

Türgi puhul on Rikbergi sõnul meeldiv, et nendega ei minda vastamisi avapäeval. "Alguses lendavad nad alati emotsiooniga peale. 2014. aasta EM-valikturniiril saime neilt avapäeval 0:3 ketuka," sõnab võrguekspert ning nendib, et ilmselt oleks kolmanda koha mänguks vastaste duhh kadunud. 

Küll toob Rikberg esile, et tänavune Euroopa Kuldliiga on kõvemast puust, kui mullune Maailmaliiga kolmas tugevusgrupp, mille Eesti kinni pani. 

Reformi läbi elanud maailmaliigasse (uue nimega Rahvuste liigasse) kuulub tänavu 12 riiki, millest seitse on Euroopast. Seega on Eesti juba praegu Vana Maailma 11 tugevaima volleriigi seas, kuid finaalturniiri edu korral võib rääkida juba "kaheksandast võrgumaast tiitlist"

"Kui saime algselt alagrupiloosi teada, oli eesmärgiks lihtsalt Final Four'i  saada. Nüüd on käes juba süües-kasvab-isu-efekt," sõnas Rikberg.